Afganistan on saavutanud mõningast edu naistevastase vägivalla tõrjes, kuid paljud afgaanitarid kannatavad siiski jätkuvalt kohutava kuritarvitamise all, märkis täna avaldatud ÜRO raport.
Aumõrvad ja peks kuuluvad jätkuvalt afgaani naiste elu juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise hinnanguga tuli maailmaorganisatsioon välja päev pärast seda, kui üks kõrge naiste õiguste tegelev ametnik Afganistanis maha lasti.
Raport algab kirjeldusega, kuidas 15-aastane tüdruk suri enesesüütamisse, suitsiidi põhjuseks abikaasa ja tolle isa poolne peks. Enne enda põlema panemist üritas noor naine abi otsida võimudelt, kes aga sundisid ta kaebuse vanglaga ähvardades tagasi võtma.
Positiivse arenguna toob ÜRO analüüs välja, et naistevastase vägivalla kohta võimudele teatamine on sagenenud. Suur osa sellisest kuritarvitamisest jääb aga jätkuvalt tänu kultuurilistele piirangutele vaka alla.
Afganistani Iseseisev Inimõiguste Komisjon registreeris tänavu märtsist oktoobrini 4010 naistevastase vägivalla juhtumit – see on kaks korda nii palju kui eelneva 12 kuu jooksul. Afganistani 34 provintsist 16s, kus ÜRO-l õnnestus koguda detailsemat infot, näitas statistika, et registreeritud juhtumeist vaid 21 puhul lõppes küsimuse menetlemine süüdimõistmisega.
Kõige tihemini registreeritud naistevastase vägivalla vormid olid peks ja lõikumine. Lisaks võis täheldada kasvu ka nn aumõrvade ja arvatava seksuaalse allumatuse eest naiste tapmiste osas.
Kuigi islamiseaduse järgi pole naistel ja tüdrukutel kodust põgenemine keelatud, esineb jätkuvalt tihti seda, et nad vahistatakse süüdistatuna soovis astuda abieluvälisesse seksuaalvahekorda.
Raport märgib ka, et tihti ei järgi prokurörid mitte seadustega ette nähtud reegleid, vaid saadavad naistevastase vägivalla juhtumid kohalike hõimupealike ette. See omakorda võib näiteks tähendada, et olukorras, kus kohus pannuks vägistaja vangi, sunnivad hõimupealikud ohvrit hoopiski vägistajaga abielluma.
11 aastat tagasi võimult kukutatud Taliban keelustas oma võimuperioodil naistel nii tööl kui koolis käimise. Sellele järgnenud aastate jooksul on koalitsiooniriigid kulutanud miljardeid USA dollareid abirahaks, millest arvestatav osa on läinud ka naiste õiguste edendamisele. Nüüd töötab Afganistani parlamendis taas naisi ja tüdrukud pääsevad suuremas osas riigist kooli, aga naiste teisejärguliste kodanikena käsitlemise probleem püsib.