Prantsuse võimud on palunud Euroopa Parlamendil võtta puutumatus parempopulist Marine Le Penilt, et teda saaks kodumaal anda kohtu alla moslemite palvuste võrdlemise eest natside okupatsiooniga.
Prantsusmaa palus europarlamendil tühistada Le Peni puutumatus
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Pierre Rancé ütles täna, et palve saadeti europarlamendi presidendile Martin Schulzile novembri lõpus. Juhtumiga kursis oleva allika sõnul on kiri seotud juurdlusega Le Peni kõne asjus, mille ta pidas 2010. aasta detsembris Lyonis oma poolehoidjatele, vahendas AFP.
Le Pen ütles toona, et teda häirib asjaolu, et moslemid palvetavad mošeede nappuse tõttu juba Prantsusmaa tänavatel: «Neile, kellele meeldib rääkida Teisest maailmasõjast, okupatsioonist, võiksime ometi kord rääkida meie territooriumi okupatsioonist. See on osa meie territooriumi okupatsioon. ... Soomukeid, sõdureid pole, kuid siiski on tegemist okupatsiooniga ja see rõhub inimesi.»
Lyoni prokurörid algatasid 2011. aasta jaanuaris Le Peni vastu juurdluse rassiviha õhutamise eest, olles eelnevalt saanud kaebuse rassismivastaselt rühmituselt.
«Soomukeid, sõdureid pole, kuid siiski on tegemist okupatsiooniga ja see rõhub inimesi,» ütles Le Pen.
Le Pen ei paista puutumatuse võimaliku äravõtmise pärast mures olevat, öeldes, et säärane palve on tavapärane samm kriminaaljuurdluse algatamise järel.
Euroopa Parlament kinnitas, et on Prantsusmaa palve kätte saanud ning nüüd menetleb seda komisjon. Selle otsus edastatakse parlamendile kolme-nelja kuu pärast kinnitamiseks.
Nii nagu paljudes parlamentides, on europarlamendi liikmetele tagatud puutumatus oma ametikohustuste raames väljendatud arvamusega kaasneva kriminaal- ja tsiviilõigusliku vastutuse eest. Ent saadikud võivad otsustada selle puutumatuse tühistada.
Le Pen võttis parempopulistliku erakonna Rahvusrinne (FN) juhtimise üle oma isalt Jean-Marie Le Penilt, keda on korduvalt rassismi ja antisemitismi eest süüdi mõistetud.
Marine Le Pen, kes europarlamendis on tegutsenud alates 2004. aastast, sai tänavuste Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus 18 protsenti häältest. Tegemist oli FNi kõigi aegade parima tulemusega.