Probleem Kõrgõzstanis: kas naisevargust tuleks karistada karmimalt kui karjavargust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kõrgõzstani naised
Kõrgõzstani naised Foto: SCANPIX

Kesk-Aasia riigis Kõrgõzstanis käib diskussioon naiseröövi eest antavate karistuste teemal.

Osapooled on erineval arvamusel, kas röövimise puhul on tegemist aastasadade pikkuse traditsiooni või vägivaldse kuriteoga, edastab The Telegraph.

Kaukasuse piirkonnas ja Kesk-Aasias on mõrsjarööv kaugel kergest mängulisusest: mees vangistab röövitud naise oma koju ning tihtipeale satub naine vägistamise ohvriks.

Paljud röövitud on alaealised.

Pärast röövi ei jää naisel muud üle kui oma röövijaga abielluda. Abielust keeldunud naised satuvad lähedaste ja kogu ühiskonna põlu alla.

Neitsilikkuse kaotanud naistel on võimatu mõne teise mehega abielu sõlmida.

Kõrgõzstani võimude sõnul aastas sõlmitakse umbes 8000 abielu röövitud naistega. Naiste õigusi kaitsva organisatsiooni Women Support Center (WSC) andmetel on selliseid abielusid aastas 12 000.

Kõrgõzstanis praegu kehtiva seaduse järgi saab naise varguse eest määrata trahv või maksimaalselt kolme aasta pikkune vanglakaristus.

Samas aga karjavarguse eest võidakse trellide taha saata kuni 11 aastaks. WSC püüab läbi suruda seaduseelnõu, mille kohaselt naisevarguse eest antavat vanglakaristust tõstetaks seitsmele aastale.

Tegelikkuses ei jõua enamik naise röövinuid kunagi kohtu ette. Vaid väga harvadel juhtudel esitab naine süüdistuse oma röövija vastu, sest ta ei taha saada kaela ühiskonna põlgust.

Kui nimetatud seaduseelnõu Kõrgõzstani parlamendis läbi läheb ja seadus jõustub, siis võib olukord muutuda, kuid ei pruugi.

Selle vastu olevad põhjendavad naiseröövi aastasadade pikkuse traditsiooniga ning karistuse karmistamine tekitaks ühiskonnas tõsiseid probleeme.

«Sel juhul peaksime panema kõik Kõrgõzstani mehed trellide taha, kui karistust naiseröövi eest karmistataks,» sõnas rahvasaadik Kojobek Ryspaev.

Seda seisukohta pooldavad paljud kirgiisid. Vaesest peret pärit meestel on vahel ainsaks võimaluseks naine endale röövida. Uue seaduse kohaselt saab süüdistuse esitada ka röövi ettevalmistamises osalenud pereliikmetele.

Seadusemuudatus ei pruugi probleemi lõpuni lahendada.

Märksõnad

Tagasi üles