Hiinas Nanjingi linnas huilgasid eile sireenid ja ligi 10 000 inimest laulis hümni, mälestamaks 75 aasta tagust veresauna, mida tuntakse ka Nanjingi vägistamise nime all. 1937. aasta 13. detsembril omaaegsesse Hiina pealinna Nanjingi tunginud Jaapani väed vallandasid seal kuue nädala pikkuse vägivallalaine, mis kuulub 20. sajandi suurimate sõjakuritegude hulka.
Hiina ajaloolaste hinnangul tapsid Jaapani sõdurid umbes 300 000 tsiviilisikut ja sõjavangi. Lääne ajaloolased pakuvad tapetute arvuks umbes 42 000, millele lisandub veel umbes 20 000 vägistatud naist, kellest paljud surid nende julmade ja süstemaatiliselt toime pandud rünnakute tagajärjel.
Praegu on elavate seas umbes 200 Nanjingi üleelanut. Üks neist – 87-aastane Li Zhong – tunnistas uudisteagentuurile AFP, et ei suuda tehtut iialgi andestada. «Me ei tohi iial ajalugu unustada,» sõnas Li Zhong, kes meenutas nüüdki, kuidas rahvas püüdis ohjeldada kohalikku meest, kes haaras noa, kui Jaapani sõdurid olid vägistanud tema abikaasa.
Samas oli mälestusüritusel ka jaapanlasi, näiteks nende valitsusväliste organisatsioonide esindajaid. Veresauna ohvrite monumendile pärja asetamise tseremooniat vaatas ka 1937. aastal Hiinas teeninud Jaapani sõduri poeg Kai Soturu. «Mina olen siin tunnistamas kuritegusid. Nad võistlesid inimeste tapmises,» sõnas ta.
Viis aastat tagasi – Nanjingi veresauna 70. aastapäeval – kõneles mälestusüritusel Jaapani kooliõpetaja Tamaki Matsuoka. Tema ja ta kaaslaste eestvedamisel avati enne toda aastapäeva mitmes Jaapani linnas telefoniliinid, kuhu toona Nanjingis teeninud mehed said helistada ja juhtunut kirjeldada.
Tänu Matsuoka uurimistööle sai valgust veel üks paljudest Nanjingis aset leidnud õudustest – sissetungi alguses Taipingi värava juures toimunu. Sinna kogusid jaapanlased kokku umbes 1300 alistunud Hiina sõdurit ja tsiviilisikut ning lasid vangistatud siis maamiinidega õhku, esimese vägivallaringi üle elanute eluküünal kustutati tääkidega.
Matsuoka ja tema kaaslased intervjueerisid umbes 200 Nanjingis teeninud jaapanlast ja selgitasid täpselt välja üksuse, kes Taipingi tapatalgud korraldas.
Samas leidub Jaapanis siiani äärmusrahvuslasi, kes kas eitavad kogu Nanjingi veresauna üldse või siis väidavad, et see ei olnud nii räige, kui Hiina ja lääne ajaloolased räägivad.
Näiteks tänavu veebruaris esitas Hiina välisministeerium oma Jaapani kolleegidele ametliku kaebuse, kui Nanjingi Jaapani sõsarlinna Nagoya linnapea Takashi Kawamura tegi remargi, väites, et veresauna tegelikult ei toimunudki.
«Kuigi üldine lahingutegevus käis, ei usu ma, et seal juhtus midagi sellist nagu Nanjingi intsident,» teatas jaapani meer ajalehe Asahi Shimbun andmeil Nagoyat külastanud Nanjingi delegatsioonile. Kawamura sõnul teenis tema isa Nanjingis 1945 aastal ja kohalikud kohtlesid teda hästi.
Hetkel niigi pingelised Pekingi ja Tokyo suhted avaldusid ka eilsel Ninjingi mälestusüritusel. AFP teatel tungis kaks hiina meest kallale sündmust kajastavale jaapani ajakirjanikule, nad lõid teda ja üritasid lämmatada, enne kui politsei sekkus ja ajakirjaniku päästis.
Sõjakuritööd
• 1937. aasta 13. detsembril tungisid Jaapani väed Nanjingi. Sellele järgnenud umbes kuue nädala jooksul tegelesid nad ohjeldamatu tapmise ja vägistamisega. Hiina ajaloolaste väitel hukkus umbes 300 000 tsiviilisikut ja sõjavangi, osa lääne allikaid pakub väiksemat ohvrite arvu, umbes 42 000.
• Jaapanlased tapsid oma ohvreid väga mitmel viisil – õhkulaskmisest tükeldamiseni. Samuti on annaalidesse läinud juhtum, kus kaks Jaapani ohvitseri pidasid omavahel tapmisvõistlust, tsiviilisikutest ohvrite arv oli mõlemal kolmekohaline.
• Lähis-Ida rahvusvahelise sõjatribunali hinnangul vägistasid jaapanlased Nanjingis umbes 20 000 naist, nende seas oli ka imikuid ja vanainimesi. Suur osa vägistamistest käis kindla süsteemi järgi: sõdurid käisid majast majja ja otsisid ohvreid, kellest paljud langesid grupivägistamise ohvriks, misjärel nad tapeti. Laste vägistamisele eelnes tihti nende «lahtilõikamine». Jaapani sõdurid lõbustasid end ka sellega, et sundisid hiina peresid intsestile: poeg pandi vägistama oma ema, isa aga tütart.
• Ühe ameeriklasest misjonäri sõnul oli ta tunnistajaks, kuidas Jaapani sõdur Hiina sõjavangi südame ja maksa välja lõikas, ära küpsetas ja nahka pani. Terminit «sõjavang» jaapanlased vangisattunud hiinlaste kohta ei kasutanud.