Inimesed, kes ei tunnista ühtki religiooni, moodustavad maailmas suuruselt kolmanda elanikkonnarühma kristlaste ja moslemite järel ning enne hindusid, ilmneb Pew Forumi teisipäeval avaldatud «Ülemaailmsest usumaastikust».
Uuring: religioonitud on kristlaste ja moslemite järel kolmandal kohal
19. detsember 2012, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring tugineb 2010. aasta andmetele ja näitab, et islam ja hinduism on religioonid, mis suurima tõenäosusega tulevikus enim levivad. Judaismi kasvuväljavaateid peetakse kõige kasinamaks.
Ristiusk on kõige ühtlasemalt levinud religioon, mis on esindatud kõigis maailma piirkondades, hinduism on aga kõige vähem globaalne – 94 protsenti selle usu tunnistajaist elab Indias.
Ühe või teise religiooniga seostab end 84 protsenti maakera 6,9 miljardist elanikust. Ülejäänud ei tunnista ühtki religiooni. Nende 1,1 miljardi seas on nii ateistid kui agnostikud, aga ka inimesed, kes usuvad mingitesse jõududesse, kuid ei suuda neid seostada ühegi usundiga.
Uuringu kohaselt on maailmas 2,2 miljardit kristlast ja 1,6 miljardit moslemit.