Puna-Hiina kasvatab mereväge

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy
Hiina mereväe hävitajad Haikou (vasakul üleval) ja Wuhan (vasakul all) ning varustuslaev Weishanhu (paremal) Sanya sadamakai ääres enne suundumist esimesele missioonile Somaalia rannikule.
Hiina mereväe hävitajad Haikou (vasakul üleval) ja Wuhan (vasakul all) ning varustuslaev Weishanhu (paremal) Sanya sadamakai ääres enne suundumist esimesele missioonile Somaalia rannikule. Foto: AP / Scanpix

Hiina Rahvavabariigi mereväe ülem teatas ametliku meedia vahendusel plaanidest tugevdada riigi sõjalist võimsust merel nii arvuliselt kui ka arengutasemelt.


Xinhua agentuurile harva intervjuu andnud admiral Wu Shengli kinnitas, et kompartei juhid on seadnud mereväe valmisoleku prioriteediks, kuid ta ei täpsustanud selle üksikasju, vahendas

BBC News

.

Pekingist teatati juba eelmisel kuul, et Hiina tugevdab patrulle merel, kaitsmaks oma huve vaidlusalustes vetes. Märtsis sattusid rahvavabariigi piirivalvealused ja kalalaevad Lõuna-Hiina merel taas konfrontatsiooni ka ühe USA mereväe vaatlusalusega,

Wu rääkis meediale, et merevägi keskendub suurte sõjalaevade arengu kiirendamisele, tehes pingutusi oma ookeanilaevastiku arendamiseks. Selles nähakse järjekordset vihjet Pekingi plaanile hankida endale peagi esimene lennukikandja.

Lennukakandjaid peetakse sageli peaeelduseks igale sõjalaevastikule, kui see soovib omada mõju kaugematel meredel, märkis BBC korrespondent. USA mereväe võimsuseni on rahvavabariigil siiski veel pikk maa.

Hiina pühendus juba varem mereväe ulatuslikule moderniseerimisele ning selle ambitsioonid kasvavad üha regionaalsemaks. Sel aastal lähetati oma jõud ka Somaalia rannikule võitlema seal lokkava piraatluse vastu, mis on Puna-Hiina esimeseks meretaguseks operatsiooniks.

Samuti on teatatud plaanidest tugevdada patrulle Lõuna-Hiina mere vaidlusalustes vetes, mida läbivad tiheda liiklusega laevateed ja mille ressursse peavad enda omaks nii Hiina, Taiwan, Vietnam, Filipiinid, Brunei kui ka Malaisia.

Tagasi üles