/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/12/23/1499092t1hb78a.jpg)
Egiptuses võimul olevad islamistid ja ametlik meedia teatasid täna, et referendumi teise vooru esialgsed tulemused näitasid kindlat toetust uuele põhiseadusele, mida ilmalik opositsioon ei nõustu heaks kiitma.
Egiptuse islamistid: uus põhiseadus sai referendumil kindla toetuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala eest Kairos, Aleksandrias ja veel kaheksas provintsis toimunud esimeses voorus hääletas põhiseaduskava poolt 57 protsenti valijaist.
Ametlik meedia ja president Mohamed Morsi liikumise Moslemivennaskonna poliitiline tiib Vabaduse ja Õigluse Partei teatasid, et põhiseadust toetas 64 protsenti hääletanutest. Moslemivennaskonna andmeil oli kahe vooru valimisaktiivsus 32 protsenti.
Ametlikke tulemusi on oodata homme.
USA esindajatekoja väliskomisjoni juht Ileana Ros-Lehtinen ütles, et referendum oli «Egiptuse rahva lüüasaamine».
Opositsioon ja Egiptuse inimõiguslased on väitnud, et mõlemas voorus toimus valimispettus, mis võib viidata nende kavale tulemused vaidlustada. Opositsioon korraldab täna pressikonverentsi.
Kui põhiseaduseelnõu oodatult heaks kiidetakse, peab Morsi kahe kuu jooksul parlamendivalimised välja kuulutama.
Põhiseaduse teksti koostas nõukogu, kus andsid tooni Moslemivennaskonna liikmed ja äärmusortodokssed salafistide rühmitused. Liberaalid ja kristlased boikoteerisid põhiseaduse koostamise protsessi, et protestida muudatuste vastu, mis nende sõnul piirasid inimõigusi, eriti naiste õigusi.
USA esindajatekoja väliskomisjoni juht, vabariiklane Ileana Ros-Lehtinen ütles, et referendum oli «Egiptuse rahva lüüasaamine».
«Me ei saa tähistada autoritaarse režiimi asendamist islamidiktatuuriga,» ütles ta.
Morsi asepresident Mahmud Mekki, kelle ametikohta uus põhiseadus ei maini, teatas eile oma tagasiastumisest. Mekki sõnul soovis ta lahkuda juba novembris, kuid otsustas aidata poliitilist kriisi lahendada.
Egiptuse meedia arutles täna riigi lõhestatuse üle – osa väljaandeid ennustas stabiilsuse saabumist, teised aga tõid välja massilised rikkumised.
Osa Egiptust raputanud meeleavaldustest on olnud vägivaldsed – 5. detsembril sai surma kaheksa ja vigastada sadu inimesi, kui protestijate vastasleerid Kairos presidendipalee ees käsipidi kokku läksid.
Enne eilset referendumit toimusid meeleavaldused suuruselt teises linnas Aleksandrias, kus sai vigastada 62 inimest, sealhulgas 12 politseinikku. Vahi alla võeti 12 inimest, sest osa kive pildunud demonstrante süütasid autosid põlema, teatas siseministeerium.
Referendumit turvas üle 250 000 politseiniku ja sõduri ning presidendipalee juures on selle kuu algusest saadik tankid.
Jätkuv ebastabiilsus ohustab Egiptuse majandust, mis on olnud raskustes alates rahvaülestõusu puhkemisest 2011. aasta alguses, kui kukutati autoritaarne juht Hosni Mubarak.