/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/12/07/1473412t1hdc62.jpg)
Egiptuse president Mohammed Morsi pööras kolmapäeval uue põhiseaduse vastuvõtmisele järgnenud pöördumises peatähelepanu majandusele ja lubas selle huvides läbi viia valitsusremondi.
Morsi ülistas põhiseadust, viib majanduse huvides läbi valitsusremondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Morsi ülistas pöördumises islamistide koostatud põhiseaduse vastuvõtmist.
Riigipea sõnul kavatseb ta valitsusremondi üksikasjade suhtes konsulteerida peaministri Hisham Qandiliga.
«Kavatsen kõik oma pingutused Egiptuse majanduse parandamisele suunata, meie majandus seisab silmitsi suurte väljakutsete, aga ka kasvuvõimalustega, ma viin kasvu huvides läbi kõik vajalikud muudatused,» ütles Morsi.
President allkirjastas kolmapäeval uue põhiseaduse, mille rahvas opositsiooni protestidest hoolimata referendumil heaks kiitis.
Islamistide ülekaaluga senat tuli kolmapäeval kokku, et 90 presidendi nimetatud uut liiget saaksid ametivande anda. Uus senat asub koostama riigi alamkoja valimisseadust, et valimised veebruari lõpus läbi viia. Alamkoda saadeti laiali juunis.
Opositsioonikoalitsioon Rahvuslik Päästerinne on otsustanud parlamendikohtade pärast võistelda, sest uue põhiseaduse järgi on parlamendi võimuses Morsi samme takistada.
«Me töötame üheskoos valimistest osavõtu nimel,» ütles päästerinde pressiesindaja Khaled Dawoud.
Samas lubas ta, et koalitsioon vaidlustab põhiseadusreferendumi, sest selle läbiviimisel toimus pettusi. Opositsioon on novembri lõpust alates põhiseaduse vastu meelt avaldanud, mitmel korral on kokkupõrked Morsi poolehoidjatega muutnud veriseks.
Riiklik valimiskomisjon teatas teisipäeva õhtul, et Egiptuse uut põhiseadust toetas 63,8 protsenti rahvahääletusel osalenutest.
Komisjoni esimees Samir Abul Maati ütles Kairos korraldatud pressikonverentsil, et 52 miljonist valimisõiguslikust kodanikust osales referendumil alla kolmandiku - 32,9 protsenti.