/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/10/08/1361982t1ha561.jpg)
Leedu värske kaitseminister, sotsiaaldemokraat Juozas Olekas ütles täna BNSile, et hoolimata relvastuste koondamisest Kaliningradi oblastisse on Venemaaga kaitseküsimustes võimalik leida ühine keel.
Leedu minister loodab Venemaaga kaitseküsimustes ühist keelt leida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vastas minister küsimusele, kuidas ta hindab olukorda Leeduga piirnevas Kaliningradi oblastis, kuhu käesoleval aastal paigutati õhutõrjekompleksid S-400 ning kuhu Venemaa juhtkond on ähvardanud viia ka taktikalisi rakette Iskander.
«Ühelt poolt on Kaliningradi oblasti militariseerimine täiendav kolle, kus võib juhtuda mis iganes – mingi õnnetus, provokatsioon jms. Meil on olnud Su-27 lend ja muud sarnast. Ent ma kordan veel kord – ma eeldan, et meie liikmesus NATOs, osalus kollektiivkaitses garanteerib meile üsna head positsioonid,» sõnas Olekas.
«Teisalt on igal riigil võimalus oma võimsusi arendada. Seal, kus vaja, teevad seda ka meie naabrid. Mulle tundub, et meie tihedam suhtlus naabritega on samuti üks teguritest, mis meie julgeolekut suurendab. Ma näen seda ka NATO-Venemaa Nõukogu raames, kus tehakse katseid läbi rääkida ja leida puutepunkte,» selgitas ta.
«Ütleme, et näiteks Afganistani operatsioonis on ühise keele olemasolu Venemaaga NATO jaoks suureks toeks. Kui on võimalik leida ühist keelt Afganistanis, siis võibolla on võimalik leida ühist keelt ka Euroopas,» märkis minister.
Rääkides NATO ja Venemaa poolt arendatavatest raketitõrjevahenditest, osutas Olekas, et «me ei saa keelata, et meie naabrid, kellel on võimalused, ning võibolla ka teatud vajadus, kaitsevad oma õhuruumi sellesama kilbi abil, mis kaitseb ka meie territooriumi».
«Meelega või kogemata, ent kui tekib mingi oht Leedu jaoks, ning üks või teine «vihmavari» selle peatab, siis oleme rahul, et need ohud Leedut ei puudutanud. Ent meil peab olema garantii, et NATO «vihmavari» meid kaitseb,» kinnitas ta.
Leedut ähvardavate julgeolekuohtudena nimetas Olekas terrorismi ja kaugmaarakette ning toonitas vajadust süvendatud integratsiooniks NATO ja Euroopa Liidu struktuuridega.
«Sestsaadik, kui meist sai NATO ja ELi liige, paranes meie julgeolek märgatavalt. Kahtlemata pole meie väline ümbrus täiesti rahulik. Võimalik on terrorioht. Kaugmaaraketid veel ei saa meile teadaolevalt Leeduni jõuda, ent kes teab, kuidas kõik vähehaaval areneb. Seetõttu arvan, et ohtude, naabruse jälgimine ning aktiivne osalus nii oma lahinguvõime parandamisel kui ka integreerumisel NATO ja ELi kollektiivkaitsesse garanteerivad meie julgeoleku,» toonitas Olekas.
«Kahtlemata on ka mittesõjalisi ohtusid, nagu energeetiline ja küberjulgeolek. Ka neid küsimusi arutatakse, neile pööratakse vastavat tähelepanu. Ent kaitse- ja sõjalise julgeoleku mõttes on kollektiivkaitse koos meie enda valmisolekuga tähtsaim aspekt, et vastata lahinguvalmidusele riiklikul tasemel. Et kollektiivkaitse oleks garanteeritud, vajame rahvusvahelist koostööd ja osalust operatsioonides, mida me ka teeme,» märkis ta.