Läti toimetajad peavad aasta tähtsündmuseks keelereferendumit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Läti meediaväljaannete peatoimetajad peavad lõppeva aasta tähtsaimaks sündmuseks 18. veebruaril toimunud referendumit, millel nõuti vene keelele teise riigikeele staatust, ning mis näitas, et 20 aastat pärast taasiseseisvumist on Läti endiselt kahe kogukonnaga riik..


Läti Raadio peadirektor Jānis Siksnis leiab, et referendum paljastas 20 iseseisvusaastaga lahendamata jäänud probleemid. «See avas meie silmad toimuvale, muutis poliitilises mõttes ning sai häirekellaks riigimeestele niinimetatud ühiskonna integreerimise ja koondamise programmi loomisel,» märkis ta.

Ajalehe Neatkarīgā Rīta Avīze peatoimetaja Anita Daukšte ütles omakorda referendumi kohta, mida ta peab aasta olulisimaks sündmuseks: «Läti ühiskond on väga tähtsates küsimustes suuteline mobiliseeruma ning demonstreerima ühtset seisukohta rahvuse eksistentsi jaoks tähtsates küsimustes.»

Temaga nõustus ka Läti Televisiooni saate «De facto» toimetaja Jānis Geste. Ta osutas, et lõppev aasta näitas samuti, et vaatamata kõigile kvaliteetsema ja vastutustundlikuma riigivalitsemise lubadustele ei suutnud riik hakkama saada suurtellimustega – uute raudteerongide ost Euroopa Liidu vahendite ja fondide kaasamisega kukkus läbi, samuti lõpetas valitsus projekti, mille käigus paigaldati Läti maanteedele erapartnerit kaasates kiiruskaamerad.

Lõppeva aasta tähtsa sündmusena nimetati samuti Läti edusamme euro kasutuselevõtmiseks. Mitmetes valdkondades, kaasa arvatud haridus, algatati reformid, ent see, kuidas need ellu viiakse, selgub järgmisel aastal. Konkreetsemad piirjooned omandas ka uue avalik-õigusliku meediavahendi loomise kontseptsioon.

Lõppeva aasta tähtsaimateks sündmuseks maailmas peavad Läti toimetajad valimisi, mis toimusid mitmetes suurriikides, kaasa arvatud Barack Obama tagasivalimist USA riigipeaks, Vladimir Putini valimist Venemaa presidendiks, samuti Prantsusmaa presidendivalimisi, mis tõid võimule uue riigipea François Hollande'i.

Tähtsaks pidasid nad ka sündmusi eurotsoonis, mis tekitavad teadmatust selle tuleviku kohta, jätkuvat kodusõda Süürias ning keerukat olukorda Lähis-Idas.
 

Tagasi üles