/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/01/1507416t1h77a5.jpg)
Tšehhi ja Slovakkia peaministrid väljendasid teisipäeval 20 aastat tagasi aset leidnud lahkulöömisest kõneldes mõlemad optimismi.
Tšehhi ja Slovakkia peaministrid: lahkulöömine oli paratamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Samm oli õige ning ühtlasi ainus võimalus,» ütles Tšehhi peaminister Petr Nečas televisioonis üle kantud kohtumisel oma Slovakkia ametivenna Robert Ficoga Tšehhi linnas Brnos.
«Kaks aastakümmet on seda kinnitanud, me näeme mõlema riigi ja nende vastastikuste sidemete väga edukat arengut,» lisas 2010. aastast saadik võimul olnud parempoolne peaminister.
Lõhenemise algatasid Slovakkia separatistid, kes olid kaua aega pidanud Praha suhtumist halvustavaks.
2012. aasta aprillist Slovakkias võimul olev vasakpoolne peaminister Fico kirjeldas taolist olukorda «jätkusuutmatuna». «Ma leidsin, et peame välja tulema lahendusega, et selline olukord oli tollal jätkusuutmatu,» sõnas ta.
Tšehhoslovakkia moodustati 1918. aastal pärast seda, kui Esimene maailmasõda tõi kaasa Austria-Ungari impeeriumi lagunemise. Riik lõhenes kaheks 1993. aasta 1. jaanuaril kolm aastat pärast aastakümneid valitsenud kommunistliku režiimi kokkuvarisemist.
Tšehhi Vabariik ja Slovakkia ühinesid iseseisvate riikidena 2004. aastal Euroopa Liiduga. Aastal 2009 liitus Slovakkia eurotsooniga.
NATO liikmeks sai Tšehhi 1999. ja Slovakkia 2004. aastal.
«Tänu kuulumisele Schengeni tsooni on meie koostöö sama tihe kui üks riik olles,» sõnas Nečas.
Valitsusjuhid kohtusid 200 kilomeetri Prahast edelas ja 130 kilomeetrit Bratislavast põhjas asuvas Brno linnas, UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluvas Tugebdhati villas.
Fico sõnul on kahe aastakümne taguse lahkulöömise ainus negatiivne tagajärg kaalu vähenemine rahvusvahelisel areenil.
Tšehhis elab praegu 10,5 miljonit ja Slovakkias 5,4 miljonit inimest.