Läti kõrghariduse struktuur ei vasta riigi arengu vajadustele, sest humanitaaraineid õppivate tudengite arv on liiga suur, reaalteaduste õppijaid on aga ebapiisavalt, öeldakse haridus- ja teadusministeeriumi raportis, mille alusel valitsus asub teaduses ja kõrghariduses reforme läbi viima.
Ministeeriumi andmetel on vaid 13 protsenti Läti ülikoolide lõpetajaist spetsialiseerinud matemaatikale, reaalteadustele ja tehnoloogiale. See on kogu Euroopa madalaim näitaja, enamikus Euroopa riikides on selle valdkonna lõpetajate osakaal 20 protsenti kõigist kõrgkoolilõpetajaist. Kõige kõrgem 24 - 28 protsenti - on nende osakaal Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Rootsis.
Eestis ja Leedus on reaalteaduste tudengeid vastavalt 19 ja 21 protsenti.
Inimkapitali struktuuri arvestades ei ole Läti sellise tendentsi jätkudes suuteline tehnoloogiate arengut toetama, hoiatab haridusministeerium. See on üks põhjus, miks on vaja kõrgharidusreformi.
Reformivajadust toetavad ka majandusministeeriumi kesk- ja pikaajalised tööturuprognoosid. Läti valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi reformiettepanekut homme