/nginx/o/2013/01/03/1510290t1ha5f0.jpg)
Viimase kümne aasta jooksul on rohkem kui 120 rootsi meest tapnud oma laste ema ning igal neljal juhul kümnest on sellistele meestele alles jäetud nende laste hooldusõigus, kirjutab Local.se.
Naisetapjatele jääb Rootsis tihti laste hooldusõigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehe Aftonbladet ülevaatest selgus, et 2000. aastast on 201 rootslannat leidnud lõpu abikaasa või endise abikaasa käe läbi. Selliste mõrvade tulemusel on emata jäänud 179 alaealist last, neist 126 juhul mõrvari enda lihast järeltulijat.
63 juhul olid lapsed ema tapmise ajal kodus ja 33 juhul nägid seda ka pealt.
Mitmel juhul võtsid isad ka ise pärast naise tapmist endalt elu. 54 last puudutanud süvaanalüüsist aga selgus, et igal neljal juhul kümnest jäi mõrtsukisale siiski järglaste hooldusõigus.
Leht tõdes, et tihti kipub Rootsi õigussüsteem eelistama süüdimõistetud tapja õigusi tema laste omadele. Isegi kui isad on trellide taga, on neil koos hooldusõigusega mitmesuguseid hoobasid oma lapse elu kontrollimiseks – näiteks võivad nad lapsel keelata koolivahetuse, takistada tal retseptiravimite saamist või passi taotlemist. Ühel juhtumil sundis isa ööbima oma poega koos endaga vanglas hoolimata sellest, et laps teda kartis.