Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ei pea võimalikuks kõnelda Nõukogude Liidu poolt Lätile tekitatud kahjude hüvitamisest ning usub, et seda küsimust peavad veel ajaloolased akadeemilisel tasandil arutama.
Rinkēvičs: kommunismikahjude hüvitamisest on vara rääkida
4. jaanuar 2013, 22:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rinkēvičs ütles reedel usutluses Läti riigiraadiole, et Läti ajalookomisjon on teinud suurt tööd, et hinnata nõukogude ja Saksa okupatsioonide tagajärgi Lätis, ning on uurinud paljusid aspekte, kuid endiselt on veel palju teha.
«On palju küsimusi, mis on väga tähtsad ja väga rasked, ja need tuleks lahendada akadeemilisel tasandil,» ütles välisminister.
«Ma ei näe võimalust veel kompensatsioonidest rääkida, enne kui me ei saa ajalugu akadeemilisest vaatenurgast vaadata,» ütles Rinkēvičs.
Ta lisas, et Läti ja Venemaa ühine ajalugu on väga keeruline ja ei saa seada tähtaega, millal teadustöö valmis peaks olema.
Läti valitsus asutas 2005. aastal komisjoni, mis arvestaks välja nõukogude okupatsiooni poolt Läti riigile ja elanikkonnale põhjustatud kahjud. Komisjon tegi alguses aktiivselt tööd, kuid see on nüüd ressursinappuse tõttu aeglustunud.
Nõukogude Liit okupeeris Läti 1940. aasta juunis. 1941. aasta juunis vallutasid Natsi-Saksamaa väed Riia ja ajasid nõukogude väed välja. Saksa okupatsioon kestis 1944. aasta oktoobrini, kui nõukogude väed Läti uuesti okupeerisid. Läti taasiseseisvus 1991. aasta augustis.