/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/08/09/1261992t1h611f.jpg)
Türgi väljavaated pärast aastaid kestnud protsessi Euroopa Liidu liikmeks saada ei ole kindlad, ütles Rootsi välisminister Carl Bildt pühapäeval AFP-le.
Bildt: Türgi ELiga liitumine ei ole kindel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bildt rõhutas, et pingutama peavad mõlemad – Ankara ja Brüssel.
«Mitte miski siin ilmas ei ole kindel. Mitte miski siin elus ei ole kindel,» tõdes Bildt, kes toetab väga Türgi ELiga liitumist.
«See nõuab mõlema poole pingutusi. See nõuab Türgi reformiprotsessi jätkumist ja jätkuvalt avatud suhtumist Euroopa Liidult.»
Türgi alustas ametlikke liitumiskõnelusi 2005. aastal, kuid tüli Küprosega ja mõne ELi liikmesriigi nagu näiteks Prantsusmaa jäik vastuseis ei ole tal võimaldanud protsessiga kuigi kaugele jõuda. Brüssel on avanud vaid 13 poliitikapeatükki 35-st, mille üle iga kandidaatriik peab ühendusega liitumiseks läbirääkimisi pidama. Ainult üks peatükk on edukalt suletud.
Bildt avaldas lootust, et Türgi ja ELi kõnelused saavad alanud aastal uut hoogu. «Minu arvates on positiivseid märke, nii et me peame seda ära kasutama,» ütles ta.
Prantsusmaa on blokeerinud viis läbirääkimispeatükki põhjendusega, et nende avamine viib Türgi täisliikmesuseni.
Prantsusmaa vastuväited tulid eelmiselt presidendilt Nicolas Sarkozylt, kes väitis, et Türgi ei kuulu Euroopasse. Nüüd loodab Ankara, et mais valitud sotsialistist president François Hollande suhtub Türgi ambitsioonidesse mõistvamalt.
Hollande'i seisukohtadest ses küsimuses ei ole seni muid märke kui tõdemus, et tema viieaastase ametiaja jooksul Türgi küll ELi liikmeks ei saa, sest liitumisprotsess on pikk.
«Minu arvates on veel vara öelda,» sõnas Bildt vastuseks küsimusele, kas temani on jõudnud signaale Prantsusmaa meelemuutusest.
Küll kinnitas Rootsi välisminister, et liitumiskõnelustest on huvitatud nii Euroopa Liit kui Türgi.
Brüssel heidab Ankarale ette demokraatiareformide pidurdumist ja kasinaid edusamme inimõigusolukorra parandamises. Türgi ei ole kriitikaga nõus, vaid leiab, et EL keskendub Türgi puudujääkidele, märkamata saavutusi.
Kõike kokku võttes kinnitab Bildt, et tema usub Türgi liitumisse ELiga. «Jah, ma usun. Ärge küsige mult, millal, aga ma usun sellesse.»