Venemaa suurima regiooni, Sahha Vabariigi kuberner kuulutas piirkonnas hundirünnakute tõttu välja eriolukorra.
Siberis on tekkinud probleem hundirünnakutega
Hõredalt asustatud alal on viimasel ajal ette tulnud mitmeid juhtumeid, milles hundid on inimesi rünnanud, edastab The Telegraph.
Sahha Vabariigi kuberner Jegor Borissov teatas eriolukorra kehtestamisest eile, selgitades et nälgivatele loomadele sobivad ka inimesed saagiks.
Kohalikud võimukandjad käivitavad 15. jaanuaril kolm kuud kestva hundivastase «sõja».
Selleks pannakse kokku eriüksus ning huntidele jahi pidamine muudeti aastaringseks.
Kuberner lubas suure rahalise tasu neile, kellel kõige suurem hulk hundinahku ette näidata on.
Väikese rahva arvuga Sahha Vabariigis on metsloomade rünnakud pikaajaline probleem.
Möödunud aasta jaanuaris terroriseeris Verhojanski linna 400-pealine hundikari. Kohalikud patrullisid linnas mootorsaanidega ning lõpuks saatis keskvõim lisaabi.
Tavaliselt peavad hundid jahti 6 – 7 grupina. Bioloogide sõnul moodustavad hundid hiiglaslikke karju vaid siis, kui neil toidupuudus väga suur on.
Asjatundjad lisasid, et viimasel ajal on huntide tavapäraseid saakloomi nende elupiirkonnas mägisel alal vähem ning see sunnib neid inimasustuste juurde süüa otsima.
Teadlased on veendunud, et huntide toidupuudus on probleemi põhjuseks, kuid miks väikeimetajaid nagu näiteks jäneseid vähem on, ei ole teada.
Osa uurijaid on veendunud, et väikeimetajate populatsiooni kõikumist võib põhjustada väga külm talv.
Sahha Vabariigis arvatakse olevat umbes 3500 hunti. Võimuesindajate sõnul jätkuks piirkonnas süüa aga umbes 500 hundile.
Hundirünnakud mõjutavad ka kohalikke karjakasvatajaid, kes saavad oma tulu põhjapõtrade kasvamisest. Hundid valivad saakloomadeks ka põhjapõtru.
2012. aastal tapsid hundid Sahha Vabariigis 313 hobust ja üle 16 000 põhjapõdra.