Auschwitzi muuseum paelub endiselt külastajaid

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auschwitzi koonduslaagri peasissekäik, mille kohal on kurikuulus silt «Arbeit macht frei» (Töö teeb vabaks)
Auschwitzi koonduslaagri peasissekäik, mille kohal on kurikuulus silt «Arbeit macht frei» (Töö teeb vabaks) Foto: SCANPIX

Poola lõunaosas Teise maailmasõja ajal asunud Auschwitz-Birkenau surmalaagri asupaika rajatud muuseumis käis mullu rohkem kui 1,4 miljonit külastajat.

Auschwitzi Muuseumi teatel läbis kuulsa koonduslaagri väravad mullu 1,43 miljonit külastajat, tunamullu oli see number 1,38 miljonit, vahendas Poola raadio koduleht.

Kõige rohkem külastajaid oli Poolast (446 000), millele järgnesid Ühendkuningriik (149 000) ja Ameerika Ühendriigid (97 000). Saksamaalt saabus saabus endise surmalaagri territooriumil asuvasse muuseumi 97 000 ja Iisraelist 68 000 külastajat.

Muuseumi asedirektori Andrzej Kacorzyki sõnul tõusis külastajate arv tänu Kanada turistide kasvanud huvile. Mullu külastas muuseumi 25 000 Kanada turisti, mis on Kacorzyki sõnul 200 protsenti rohkem kui tunamullu.

«Teisalt langes Poola koolilaste arv 25 protsendi võrra. See on Poola koolide ajaloo õppekavas toimunud muutuste otsene tulemus,» lisas Kacorzyk, täpsustamata, mida ta muutuste all konkreetselt silmas peab.

Poola lõunaosas asuv Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal, kui riik oli okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede poolt ja sinna toodi esimesed rongitäied vange, kes olid peamiselt Poola vastupanuvõitlejad.

Lähedalasuva Birkenau surmalaagri ehitustöödega alustati 1941. aastal ning täisvõimsusel rakendati see tööle kaks aastat hiljem.

Erinevatel andmetel tapeti või suri kurnatuse, haiguste ja nälja tagajärjel 1945. aastani tegutsenud Auschwitz-Birkenau surmalaagris kuni poolteist miljonit inimest. Suurem osa ohvritest olid juudid, kuid hukkunute seas oli ka mustlasi, sõjavange, poliitilisi vange ja vaimulikke.

Pärast natsionaalsotsialistliku Saksamaa langemist tegutses aastail 1945-1947 seal NKVD laager.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles