/nginx/o/2013/01/09/1517312t1hece0.jpg)
Võrreldes 2000ndate aastate algusega on Läänemere hallhüljeste arv suurenenud ligi kolm korda, mis valmistab aga muret kaluritele.
Läänemere hallhüljeste arv kasvab jõudsalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu kevadel tehtud loenduse tulemuste järgi on Läänemeri koduks hinnanguliselt 28 000 hallhülgele. Sajandi alguses hinnati «hallide» arvu Läänemeres umbes 10 000 isendile, vahendas YLE.
Teadlaste sõnul on hallhüljes ajalooliselt olnud Läänemeres väga arvukas. 20. sajandi alguses ulatus nende arv umbes 80 000-100 000 isendini, kuid inimtegevuse otsese või kaudse tulemusena langes see sajandi lõpuks vaid viie kuni seitsme protsendini sajandialguse populatsioonist. Uuel aastatuhandel on rangete kaitsemeetmetega hüljeste arv aga taas kasvanud.
Läänemere suurimate imetajate arvu tõus valmistab aga muret kaluritele, eriti neile, kes tegutsevad intensiivse rannapüügi piirkondades. Kalurite sõnul põhjustavad hülged neile suurt kahju, mõjutades negatiivselt kalavarusid, eriti suure rasvasisaldusega väärtuslikke kalade, näiteks lõhe ja meriforelli varusid.
Samuti kurdavad kalurid, et hülged lõhuvad nende mõrdasid, püüniseid, võrkusid ja muid püügivahendeid, hävitades nii suure osa nende võimalikust saagist. Nende sõnul on rahas väljendatav hüljeste tekitatud kahju kalandusele väga arvestatav ja üha suureneb, mistõttu on osa kalureid sunnitud oma senisest tööst loobuma.