Eile Tallinna külastanud Rootsi välisminister Carl Bildt rääkis intervjuus Postimehele muu seas arengutest Euroopa Liidus, murettekitavast olukorrast Süürias ja Iraanis, inimõiguste propageerimise ja äriajamise vastuoludest ning Julian Assange'i juhtumist.
Eestisse saabus Bildt eile hommikul Tallinki laeva pardal. Aktiivse säutsujuna kiitis ta Twitteris vaadet, mis merelt Tallinnale lähenedes avaneb, ja lisas oma 175 000 jälgijale ka viite artiklile Tallinna Sadama rekordkõrgest külastajate arvust eelmisel aastal. Päeva jooksul teiste seas Toomas Hendrik Ilvese ja Mart Laariga kohtunud Bildt võttis päeva kokku sõnadega: «Oli meeldiv ja kasulik päev. Eesti on meie jaoks oluline riik.»
Postimehele andis Bildt usutluse eile pärastlõunal Rootsi saatkonnas Pikal tänaval.
Lugesin täna hommikul teie blogi. Kirjeldasite seal visiiti Eestisse planeerimisreisina oma meeskonna jaoks. Mida see tähendab ja miks on sihtkohaks Eesti?
Võimalused, mida pakuvad laevad Stockholmi ja Tallinna vahel kohtumiste korraldamiseks, on üsna head. Sama kehtib muide ka Helsingi puhul.
Mis puudutab Eesti valikut – Urmas Paet on praegu Jordaanias, kuid mulle annab see võimaluse kohtuda presidendiga ja mu töötajad kohtuvad kõigi oma kolleegidega. Nii et korraga saab tegeleda sisemise plaanimisega, millega me tegeleme laeval, ja samuti vaadata üle välispoliitilised ja muud küsimused Eestiga. See on väga mugav viis, kuidas asju teha. Muidu me oleks selle kohtumise korraldanud Stockholmis, kuid Stockholm ja Tallinn on nii lähedal üksteisele, et see on peaaegu sama asi.
Kuidas läks kohtumine president Ilvesega?
Ta on vana sõber. Me kohtume üsna sageli, ta tuleb mõne nädala pärast Stockholmi. Ta on esimene president, kes on sündinud Rootsis ja aeg-ajalt ta ikka mainib seda (naerab). Ei, meil oli hea kohtumine, arutasime võimalust süvendada koostööd meie riikide vahel e-valitsuse ja IT vallas. Eesti on siin selgelt üks maailma kõige kaugemale jõudnud riike. Mis puudutab e-valitsusse, siis olete Rootsist eespool.
Meil on muidugi Eestis märkimisväärsed huvid. 25 protsenti kogu Ericssoni maailma toodangust tuleb Eestist. Meil on ka palju ettevõtjaid, selle maailma Skype'e, mis meid ühendavad. Nii et selles vallas saaksime palju rohkem teha.
Tulles maailma teravaimate konfliktikollete juurde – mis on teie prognoos Süüriale alanud aastal?
Oleks mul vaid vastus. See konflikt on kestnud juba ligi kaks aastat – palju kauem, kui keegi eeldas. Kui vaadata hukkunute arvu (ÜRO andmetel vähemalt 60 000 – toim), siis see on kuus korda kõrgem Kosovo sõja omast, ligi pool Bosnia sõja omast, kuid märgatavalt väiksem kui kodusõdades Alžeerias ja Liibanonis, millest esimene kestis aastakümne ja teine poolteist aastakümmet.
Mina kuulun nende hulka, kes usuvad, et mingil hetkel peab tulema poliitiline lahendus. Sest jätkata seda sõjalise võiduni võtab ilmselt kaua aega ja tooks kaasa täieliku hävingu – suur osa riigist ei hävineks mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psühholoogiliselt ja ühiskondlikult sellisel määral, et saab olema väga raske mosaiigitükke tagasi kokku panna.
Samas ei ole ma ka poliitilisel rindel kuigi optimistlik, arvestades Assadi kõnet mõne päeva eest.
Rootsi on vastu võtnud suurel arvul Süüria sõjapagulasi. Kui aktiivne teie riik selles vallas on?
Rootsis elab 50 000 – 70 000 süürlast, see on vaieldamatult suurim süüria kogukond ELis. Kui suur põgenike sissevool praegu on? Sissevool jätkub. Kuid enamik pagulastest jäävad Süüria naaberriikidesse lootuses, et saavad naasta. Vaatame, kas see muutub.
Oleme vist suuruselt neljandal kohal humanitaarabi andmise poolest pagulaslaagritele. Meil on ka erisaadik Süüria opositsiooni juures.
Süüriaga lähedaselt seotud on ka pinged Iraaniga. Kuidas kommenteerite Chuck Hageli nimetamist USA järgmise kaitseministri kandidaadiks? Analüütikud peavad seda märgiks, et sõda Iraaniga ei tule.
Ta on Iraani suunal olnud üsna skeptiline sõjalise võimaluse osas, nii nagu ka mina ja kaitseminister Gates. Ka eelmine staabiülemate ühendkomitee juht admiral Mike Mullen on samal arvamusel. Nii et see, mida Hagel on öelnud Iraani asjus, on tegelikult peavooluarvamus nende seas, kes julgeolekuteemasid tõsiselt võtavad.
Loe intervjuu täisversiooni Postimees Plussist!