/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/13/1521534t1he2b2.jpg)
Itaalias meenutati täna aasta möödumist lõbusõidulaeva Costa Concordia karilesõitmisest, ellujäänud, leinavad sugulased ja kohalikud elanikud kogunesid mälestama õnnetuses hukkunud 32 inimest.
Costa Concordia ohvrite lähedased tegid mälestussõidu laeva vraki juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on väga tähtis,» ütles saare linnapea Sergio Ortelli ajakirjanikele. «See on mäletamise ja mälestamise päev.»
Mälestusüritused algasid kell 9 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 11).
Ohvrite sugulased viskavad täna algul pärjad laevavrakile, mis endiselt saare lähistel kaldus seisab. Seejärel toimub missa samas sadamakirikus, mis andis aasta tagasi ajutist peavarju laevalt pääsenutele.
Samuti antakse teenetemärgid päästjaile, kes nädalate kaupa laeva läbi otsisid - alguses selleks, et leida ellujäänuid nagu näiteks mesinädalaid veetnud Lõuna-Korea paar, kuid hiljem juba surnukehade leidmiseks.
Kell 20.45 (Eesti aja järgi kell 22.45) ehk hetkel, mil laev karile sõitis, toimub minutine leinaseisak ning kõik kalalaevad lasevad sireenidel kõlada. Seejärel lastakse sadamast vette 32 laternat, üks iga hukkunu eest.
Euroopa suurima lõbusõidulaevastiku omanik Costa Crociere, millele Costa Concordia kuulus, peab missasid kõigi oma laevade kabelites üle maailma ja lipud langetatakse poolde masti.
Costa Crociere palus tragöödiast eluga pääsenuil Giglio tseremooniast ruumipuuduse tõttu eemale jääda, kuid paljud eirasid seda üleskutset.
Lõbusõidulaeva pardal oli õnnetuse hetkel 4229 inimest 70 riigist. Laeval jättis elu 12 sakslast, seitse itaallast, kuus prantslast, kaks peruulast, kaks ameeriklast, üks ungarlane, üks indialane ja üks hispaanlane.
Sajad inimesed olid sunnitud jääkülma vette hüppama, sest päästeparvi ei õnnestunud vette lasta.
Tapmissüüdistused on esitatud kümnele inimesele, kelle seas on ka tabloidides Kapten Argpüksiks ristitud kapten Francesco Schettino, kes viivitas evakueerimisega enam kui tunni ja lahkus laevalt, kui reisijad seal veel lõksus olid.
Väidetavasti sõitis Costa Concordia karile seetõttu, et kapten muutis kurssi, sest tahtis saare lähedal tervitamismanöövrit teha.
Peaprokurör Francesco Verusio ütles detsembris, et kapten Schettinot võib oodata kuni 20-aastane vangistus süüdistatuna inimeste hukkumises, samuti laevalt lahkumises enne reisijate ja meeskonnaliikmete evakueerimist.