/nginx/o/2013/01/13/1521702t1hdea4.jpg)
1991. aasta 13. jaanuari verevalamine Leedus pani lääneriikidele mõistuse pähe pärast eufooriat, mille oli toonud Mihhail Gorbatšovi perestroika, ning ajendas neid tunnustama Leedu iseseisvust rahvusvahelisel areenil, ütles Leedu iseseiskvusdeklaratsioonile alla kirjutanud Alyozas Sakalas veresauna mälestusüritusel seimis.
Tema sõnul uinutati Lääs mantraga, et Gorbatšovile ei tohi liiga teha, sest see võib perestroikat kahjustada. «Alles 13. jaanuari verevalamine pani neile mõistuse pähe ja ajendas neid Gorbatšovi reformide tõhususes kahtlema,» ütles Sakalas.
Ta lisas, et leedulaste vere valamine 13. jaanuaril kiirendas oluliselt Leedu iseseisvuse tunnustamist rahvusvahelisel areenil.
Sakalase sõnul ei ole tänapäeval ühtegi riiki, mis oleks nii vapper, et tunnustaks näiteks Taiwani iseseisvust.
Ta toonitas Leedut esimesena tunnustanud Islandi julgust ning USA ja Venemaa survele vastu seismist.
Seimis toimunud mälestusüritusel ütles parlamendi esimees Vydas Gedvilas, et 13. jaanuar ei olnud mitte ainult katse takistada Leedu iseseisvumist, vaid ka üldisem püüd takistada riikide vabanemist.
Ta tänas suursaadikuid Leedule 22 aasta eest pakutud toetuse eest. Spiiker tänas teletorni ka kaitsma tulnud kodanikke ning ajakirjanikke, kes maailma juhtuvast teavitasid. Ta toonitas ka seda, kui oluline oli Venemaa demokraatlike jõudude toetus Leedu püüdlustele.
Leedus tähistatakse 13. jaanuaril vabaduse kaitsjate päeva, mil mälestatakse 13. jaanuaril 1991. aastal Vilniuse teletorni juures kokkupõrgetes Nõukogude sõjaväelastega hukkunuid.
Nõukogude armee üritas jõuga kukutada Leedu iseseisvaks riigiks kuulutanud seaduslikku võimu. Teletorni ning raadio- ja telemaja vallutamise käigus tapeti 14 relvitut inimest, kannatada sai üle tuhande rahumeelse inimese.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)