Soome kullakaevanduses puhkes tulekahju

Soome kullakaevanduses puhkes tulekahju

FOTO: SCANPIX

Soomes Ilomantsis asuvas Pampalo kullakaevanduses puhkes eile õhtul tulekahju.

Tulekahju sai 160 meetri sügavusel alguse sellest, kui katkised kaablid kukkusid kaevandusmasina peale, edastab iltasanomat.fi

Kaablite tõttu masin süttis.

Juhtumi ajal oli kaevanduses seitse inimest, kellest neli oli tulekahupaigast kõrgemal. Nad lahkusid kiiresti kaevandusest.

Kaevandusmasina juht püüdis tulekahju kustutada, kuid see ostus liiga suureks. Ta lahkus siis päästetõstukisse.

Kaks kaevurit, kes töötasid 300 meetri sügavusel, suundusid pärast häire kuulmist 340 meetri sügavusel asuvasse päästetõstukisse. Sinna suundus ka kaevandusmasina juht.

Kaevandusse saadeti tuletõrjujad, kes kaevurid pinnale aitasid ning tulekahju kustutasid.

«Kaevurid toodi pinnale ning sündmuspaigas hakkasid tegutsema tuletõrjujad,» sõnas Soome päästeameti esindaja Lari Parkkinen.

Kaevanduse tegevjuhi kinnitusel tegutsesid kaevurid ohuolukorras turvareeglite kohaselt  ning keegi ei olnud suures ohus.

«Kaevanduses ollakse sellisteks olukordadeks alati valmis. Selliste ootamatuste jaoks on päästekapslid – ja tõstukid,» lisas Parkkinen.

Neis on sidesüsteem, mille abil ollakse maapinnal olevate päästjatega pidevas kontaktis.

«Päästekapslis on õhku, puhast vett ning see on ehitatud nii, et sinna varjule läinud saavad olla seal kaheksa tundi ilma välisabita,» sõnas kaevanduse operaatorfirma Endomines Oy tegevjuht Markus Ekberg.

Tulekahju ei mõjutanud kaevanduse tööd ning pärast kustutamist töö jätkus.

Pampalo kullakaevandus asub Põhja-Karjalas niinimetatud kullajoonel. Tegemist on 40 kilomeetri pikkuse alaga, kus esineb palju kulda.

Selle omanik on Rootsi kullakaevandusfirma Endomines. Pampalost leidis kulda Soome geoloogiliste uuringute keskus 1990. aastal. Esmalt otsis firma Outokumpu sealt rauamalmi.

Pampalo kullakaevanduse ehitus lõpetati 2010. aastal ning see alustas tööd 2011. aastal. Seal töötab 80 kaevurit ning on mitmeid alltöövõtjaid.

Tagasi üles