Venemaa duumasaadikud pole vaimustatud ideest müüa piiriäärseid krunte soomlastele, Konstantin Kossatšov võrdleb seda koguni Trooja hobusega.
Kossatšov võrdles kruntide müümist soomlastele Trooja hobusega
22. aprill 2009, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Dmitri Medvedevi Soome-visiidil üles kerkinud maatükkide ostmise teemat piiriäärsetel aladel lahkab tänane ajaleht Kommersant.
Medvedev lubas otsida võimalikke lahendusi soomlaste murele maaostuvõimaluse üle Venemaal, pakkudes välja idee maa võimalikkust rentimisest.
Duumasaadikud leiavad, et küsimust võib lahendada küll, kuid ei tasu, kirjutab Kommersant.
Kõige selgemini ütles arvamuse välja duumasaadik Konstantin Zatulin. Kui soomlased saavad ostuõiguse piiriäärsete kruntide omandamiseks Karjalas, siis järgmiseks ostavad jaapanlased maatükke Kuriili saartelt, sakslased ostavad Kaliningradi ja hiinlased saavad omale kõik ülejäänud piiriäärsed alad, väitis ta.
Zatulin meenutab, et juba nüüd on hiinlased ostnud variisikute kaudu Venemaa piiriäärsetel aladel omale krunte.
Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov võrdles soomlaste unistust maatükist Trooja hobusega.
«Kui piirilähedasi maatükke müüakse välismaalastele, siis teatud tingimustes võib tekkida olukord, et ostetud krunt siirdub teise riigi kätte,» hoiatas ta.
Veidi leplikumal seisukohal on duuma omandikomisjoni esimees Viktor Pleskatševski (Ühtne Venemaa). Tema sõnul võiks 2000. aastast kehtivat maaseadust muuta nii, et Venemaa Euroopa-poolsete piirialade lähistel võiks olla maatükkide kuulumine välismaalastele lubatud.
Pleskatševski sõnul on riigi käes palju maad, mida üldse ei kasutata. Tema leiab, et välismaalastest maaomanikud hakkaksid maad harima ja maksasid makse Vene riigikassase.
«Oleme valmis tegema kiiresti täiendusi seadusesse, kuid loomulikult tuleks tegutseda hoolikalt,» rõhutas ta.
2000. aastal välja antud maakoodeksi järgi pole välismaalastel õigust omandada piirialadel aialappe, krunte põllumajanduslikuks eesmärgiks ega ka hoonestatud maatükke.