LAVi valimised testivad Aafrika Rahvuskongressi jõudu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy
Lõuna-aafriklased stendi taga valmissedeleid täitmas.
Lõuna-aafriklased stendi taga valmissedeleid täitmas. Foto: AFP / Scanpix

Lõuna-Aafrikas toimuvad täna parlamendivalimised, millel domineerib ilmselt taas Aafrika Rahvuskongress (ANC) - seda vaatamata tugevaimale opositsioonile pärast apartheidiajastu lõppu poolteise aastakümne eest.


ANC võtab tõenäoliselt neljanda järjestikuse võidu pärast valgete ülemvõimu murdmist Nelson Mandela juhtimisel ning riigi uueks presidendiks tõuseb suurpartei praegune liider Jacob Zuma.

Samas ei pruugi see enam saada parlamendis kahe-kolmandikulist enamust, mis annaks neile õiguse muuta põhiseadust ja oma võimu veelgi kindlustada. Politoloogid pakuvad suurparteile seekord 60-66 protsenti häältest, viie aasta eest aga küündis selle saak peaaegu 70 protsendini.

Zuma ise pääses alles mõne nädala eest protseduurilisele üksikasjale viidates korruptsioonisüüdistustest ning opositsiooniparteide kaal on tõusnud ka rahva pettumusest riigis kasvava vaesuse ja kuritegevuse pärast.

Aafrika Rahvuskongressi peakonkurendiks võib saada endise presidendi Thabo Mbeki toetajate leer, mis eraldus suurpartei küljest, kui viimane sealt tõrjuti - mustade seast tekkivale keskklassile toetuv Rahvakongress (COPE).

Suuremat kaalu uues parlamendis püüab ka ametlik opositsioonierakond - peamiselt valgete lõuna-aafriklaste juhtimisel tegutsev ja kõigile rassidele vaba ühiskonda kuulutav Demokraatlik Allianss.

Lõuna-Aafrikas on umbes 23 miljonit valimisõigusega kodanikku ja sõltumatu keskvalimiskomisjon ootab suurt aktiivsust, mis ilmselt tõstab Zuma väljavaateid.

Demokraatlik Allianssi liider Helen Zille ütles BBC intervjuus, et lõuna-aafriklastel on vaja «peatada Zuma, et päästa konstitutsioon».

Kokku on üle riigi avatud ligi paarkümmend tuhat valimisjaoskonda, mis suletakse kell üheksa õhtul (kell kümme Eesti suveaja järgi) ning esimesi tulemusi oodatakse juba enne keskööd.

Tagasi üles