Vene välisminister Sergei Lavrov süüdistab NATO liikmeid tagasipöördumises «külma sõja aegse konfrontatsioonilise loogika juurde», rõhutades samas, et Venemaa ei käsitle NATOt üksnes ohuallikana.
Lavrov heidab läänele ette külma sõja aegset loogikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suhete hiljutine jahenemine tõi välja probleemid meie dialoogis,» ütles minister usutluses
venekeelsele teenistusele. «Meile jääb mõistetamatuks see püüd pisendada rahvusvahelise õiguse kaalu, ÜRO Julgeolekunõukogu rolli,» rõhutas Lavrov.
Tema sõnul peitub suhete jahenemise põhjus alliansi «ühekülgses seisukohas» mullu augustis Kaukaasias toimunud suhete osas. NATO liikmesriigid «keeldusid isegi arutamast» Lõuna-Osseetia konflikti puhkemise põhjuseid, nentis Lavrov.
Vene välisministri väitel ei käsitle tema riik NATOt alati «tingimata ohuallikana» - vastupidi, allianss on tema hinnangul «osa Euroopa julgeolekustruktuurist» ning «organisatsioon, kellega Venemaa soovib koostööd teha».
Ent muret teeb Venemaale endiselt NATO itta laienemise perspektiiv. «Kui NATO arvestaks adekvaatselt Venemaa rahvuslike huvidega, oleks see tähtis tegur uue konsensuspoliitika edenemises,» tähendas Lavrov, kelle hinnangul ei esine Venemaal ka ameerikavastasust.
«Ma ei tunne meie maal antiamerikanismi,» ütles ta Interfaxi andmetel. «Teine asi on see, et paljud viimastel aastatel Washingtonist rahvusvahelisel areenil ette võetud sammud said ühemõttelise hinnangu kogu maailmalt, sealhulgas ka Vene poliitilistes ringkondades ja lihtsate inimeste seas,» lisas minister samas.
«Näiteks ei kujuta ma endale ette, millise teistsuguse Venemaa elanikkonna reaktsiooniga arvestas Washington globaalse raketitõrjesüsteemi elementide Poola ja Tšehhi alale paigutamisest teatades,» tõi Lavrov näiteks.