Iiri valitsus nõudis eile Boliivialt selgitust, miks sealne politsei lasi eelmisel nädalal hotellis maha ühe iirlase, seades samal ajal kahtluse alla süüdistused, nagu oleks mees olnud seotud vandenõuga president Evo Moralese tapmiseks.
Boliivia presidendi atentaadilugu ei peeta usutavaks
23. aprill 2009, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michael Dwyer oli üks kolmest mehest, kes hukkus ühes Santa Cruzi hotellis korraldatud haarangus. Boliivia vasakpoolsete võimude kinnitusel kuulusid nad kõik «kuulsate palgasõdurite» jõuku ja plaanisid presidendile atentaati, vahendas
.
Iiri välisminister Micheal Martini andmetel polnud Dwyeril kriminaalset minevikku ega isegi armeetausta. «Iiri valitsusel on legitiimne õigus otsida fakte, kuidas üks tema kodanikest sai tapetud teise riigi julgeolekujõudude käe läbi,» teatas minister oma avalduses.
Balkani võitlejad
Boliivia ametnikud on väidetavate vandenõulaste ninameheks nimetanud Ungari ja Horvaatia passiga boliivlase, ka Balkani sõdades võidelnud Eduardo Rozsa, kuid ka Budapestis avaldati kahtlust selliste väidete üle.
«Me ei saanud piisavalt informatsiooni Boliivia võimudelt. Mul on kahtlused ja ma ei näe tõendeid, et need inimesed, kelle politsei erirühm tappis või kinni pidas, et need inimesed tõesti plaanisid presidendi tapmist,» teatas üleeile ajakirjanikele Ungari välisminister Peter Balazs.
Kolmas eelmise nädala haarangus hukkunu oli Reutersi andmetel Rumeenia kodanik, kuid AFP andmetel horvaatia-ungari päritolu Arpad Magyarosi Boliivia politsei arreteeris sama juhtumiga seoses Santa Cruzis veel kaks isikut - neist üks on meedia andmetel boliivia päritolu horvaat ja teine ungarlane - AFP andmetel Mario Tadic ja Elod Toaso.
Politsei olevat võimude teatel konfiskeerinud ka snaiprirelvi, suurekaliibrilisi püsse ning lõhkeaineid - tõsi, need leiti ühest teisest lähedalasuvast hoonest.
Separatistide vandenõu
Boliivia asepresident Álvaro García ütles eile, et riigil on videolindid Rosza enne surma tehtud avaldustest Ungari meediale, mis tõestavat tema ja tema rühmituse vägivaldseid, ebaseaduslikke kavatsusi ning eesmärki osaleda selles Lõuna-Ameerika riigis separatistlikus liikumises.
García sõnul suudeti haaranguga «vähemalt kümme protsenti võrgustikust» lammutada. «Me lõikasime mürkmaol pea ära, kuid kes teab, kas see pole mitte kolmepäine madu,» märkis päevalehe El Deber esmaspäevases numbris ka siseminister Alfredo Rada.
Ungari eratelekanalil m1 avaldati teisipäeval esmakordselt Eduardo Rozsa-Florese mullu septembris antud intervjuu, milles mees ütles, et ta läheb Boliiviasse organiseerima kaitset võimude vastu, aga mitte kukutama presidenti, vahendas AFP.
Rozsa-Flores rääkis, et teda kutsuti looma relvaüksust, et kaitsta Santa Cruzi provintsi, kus ta ise on sündinud, läänepoolse La Pazi provintsi vastu, kus asub riigi valitsus. «Me oleme valmis... kui kooselu ei õnnestu autonoomia all, siis kuulutama välja iseseisvust ja looma omaenda riiki.»
Iiri välisminister ütles eile, et esimestest tõenditest piisab küsimuste tekkimiseks Boliivia võimude avaldatud sündmuste kirjelduse kohta. Ta märkis, et Dwyeri isik tuvastati ja tema surnukehast avaldati võigas filmimaterjal enne Iiri diplomaatidega ühendusevõtmist.
«Ma tahan teha selgeks, et Iirimaal ei olnud mingit seotust ega ole mingit sümpaatiat tegevuse suhtes, mille sihiks on destabiliseerida Boliiviat või ähvardada selle demokraatlikult valitud presidenti,» ütles Martin.
Surm aluspesus
Dwyeri vanemate sõnul oli nende poeg rääkinud töötamisest Boliivias turvamehena, kuid tal polevat olnud mingit väljaõpet ega võimet viia ellu sellist vandenõud, milles osalemises teda süüdistatakse.
«See on täiesti naeruväärne, sest pole mingit võimalust, et Michael oli millegi sellisega seotud,» ütles mehe ema Iiri riigitelevisioonile RTE sel nädalal.
Internetis leviva materjali järgi tapeti lõunapoolsest Tipperary maakonnast pärit Dwyer aluspesus, mida tõendavad meedia andmetel ka hotellitoas tehtud fotod. See viitab üllatusrünnakule, ehkki võimude väitel oli tulevahetus kestnud pool tundi.
Boliivia parempoolse opositsiooni liidrid on mõistnud Santa Cruzi tulistamise hukka. Santa Cruz asub riigi idaosas ja seda peetakse opositsiooni kantsiks ning president Morales on seostanud kahtlustatava vandenõu parempoolsete jõududega, kes tema sõnul tahavad riiki destabiliseerida. Mullu süüdistas ta neid vägivaldsete protestide korraldamises.
Segadus rahvusvahelise uurimise ümber
Morales lükkas teisipäeval ise tagasi Iirimaa, Horvaatia ja Ungari üleskutsed korraldada nende riikide kodanike väidetava vandenõu uurimiseks rahvusvaheline juurdlus. Presidendi sõnul «pole neil mingit õigust» seda paluda, sest ta on «ise suuteline süüdistust esitama».
Boliivia liider lisas, et rahvusvahelised üleskutsed süüdistatavate kaitsmiseks on kohatud, kuna «need inimesed tulid siia, et üritada võtta elu presidendilt». Mõned päevad varem oli ta ise viidanud vajadusele rahvusvahelise uurimiskomisjoni järele.
BBC Newsi tänase uudise kohaselt on president sellele kanalile siiski taas kinnitanud, et oleks rõõmus rahvusvahelise uurimise üle.