Prantsuse meedia teatel pidas kohalik politsei kinni kaks meest, keda kahtlustatakse seotuses kuu alguses Pariisis tapetud kolme kurdist naisaktivisti mõrvaga.
Kurdiaktivistide julmas mõrvas kahtlustatakse lähedasi
Meedia viitas anonüümseks jääda soovinud uurimisele lähedalseisvatele allikatele, kelle sõnul peeti kaks meessoost kahtlusalust kinni üleeile. Väljaande Le Point andmetel oli üks kahtlusalustest viimane, kes nägi naisi veel elusana, vahendas BBC.
Uudisteagentuuri AFP teatel on kahtlusalused sündinud 1974. ja 1982. aastal Türgis, kuid elavad Pariisis ning olid seotud sama võrgustikuga, millega ka tapetud aktivistid. Prantsuse päevalehe Liberation andmetel oli üks kahtlusalune seejuures ühe ohvri autojuht.
Seda, et mõrv oli kurdide omavaheline arveteklaarimine, on varem tõenäoliseks pidanud nii Prantsuse võimud kui ka Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan, kelle sõnul oli selle eesmärgiks nurjata Ankara ja kurdi mässuliste rahukõnelusi. Paljud kurdid on aga tapatöös süüdistanud Türgi võime.
Seda, et mõrv oli kurdide omavaheline arveteklaarimine, on varem tõenäoliseks pidanud nii Prantsuse võimud kui ka Türgi peaminister.
Seejuures toimus mõrv Pariisis Kurdi Infokeskuses kõigest päev pärast seda, kui Türgi ajakirjandus andis teada, et vangistatud Kurdistani Tööpartei (PKK) liider Abdullah Öcalan nõustus kõnelustega vaenutegevuse lõpetamiseks. Seetõttu on spekuleeritud, et mõrvad võisid selle kokkuleppega seotud olla.
Prantsuse uurijad on varem viidanud ka asjaolule, et kuna silti infokeskusel polnud, pidi tapja teadma ise, kus see asub. Esiuksest aga pääsesid sisse vaid inimesed, keda infokeskuse töötajad sinna lasid või siis kes ise teadsid uksekoodi. Naisi otsima tulnud lähedased pidid laskma keskuse ukse maha murda, sest see oli lukus.
Tähelepanu juhiti ka asjaolule, et üks kolmest tapetust – Sakine Cansiz – oli PKK liige. On pakutud, et kaks ülejäänud naist võidi maha lasta lihtsalt seetõttu, et nad juhtusid olema valel ajal vales kohas.