Prantsusmaa ja Saksamaa tähistavad sõprusleppe 50. sünnipäeva

Ühe Élysée lepingu tähistamise avaüritusena käisid Prantsuse president François Hollande ja Saksa liidukantsler Angela Merkel eile kohtumas 200 mõlema riigi tudengiga. Foto: AFP/SCANPIX

President François Hollande, kogu Prantsuse valitsus ja parlament suundusid eile Berliini, et täna paraadi, pidulike istungite ja söömaaegadega tähistada ühisele võimuteljele aluse pannud Élysée lepingu 50. aastapäeva. Pidustused ei piirdu ainult Berliiniga. Reini jõe kallastel tähistab seda 2200 linna.

Üks tuntumaid piiriüleseid linnapaare on ilmselt Strasbourg ja Kehl. Linnakodanikud mitte ainult ei käi üle silla üksteise juures ostlemas, vaid mullu toimus ka esimene üle piiri maraton ja tuleval aastal avatakse ka näiteks kakskeelne sõim, kuhu nii saksa kui prantsuse vanemad võivad tuua maimukesi eurooplaseks kasvama.

Koos korraldati ka 2008. aasta NATO tippkohtumine ja rajatakse Washington D.C. eeskujul europiirkonna-nimelist eritsooni. Tõsi, europiirkonna rajajad tunnistavad, et ideede realiseerumine võtab aega kauem kui algul plaanitud.

Skeptilised vaatlejad aga väidavad, et naabrite suhted pole viimased 50 aastat olnud nii nigelad kui praegu. Ajaleht Le Monde tituleeris tänased pidustused koguni silmakirjalikkuse festivaliks.

Financial Timesi hinnangul valmistab prantslastele muret partnerluse süvenev ebavõrdsus: pärast taasühinemist on Saksamaa muutunud aina tugevamaks, Prantsusmaa nõrgenemist on aga rõhutanud globaalne finantskriis.

Seda kinnitas lehele ka Prantsuse sotsist endine Euroopa Komisjoni president Jacques Delors: «Majanduslikult Saksamaa domineerib ja Prantsusmaa kannatab oma võlgade ja puuduliku konkurentsivõime tõttu kõvasti, mistap see suhe on tasakaalust väljas.»

Saksa Välissuhete Nõukogu (DGAPi) Prantsuse-Saksa suhete programmi juhi Claire Demesmay sõnul hoidis suhteid esialgu tasakaalus just see, et Prantsusmaa oli tugev välispoliitikas, kus majandushiid Saksamaa oli päkapikk. Nüüd on ebavõrdsus kasvanud.

«Külm sõda võttis Prantsusmaalt erilise positsiooni. Tuumajõud ei tähendanud enam nii palju,» märkis Demesmay lehele. «Ehk Prantsusmaa kaotas poliitilist mõju ega võitnud majanduslikku jõudu. Saksamaa on taasühinemisega kogunud poliitilist jõudu ja Ida-Euroopa avanemisega ka majanduslikku mõju.»

Artikli täisversiooni loe tänasest paberlehest või pluss.postimees.ee