Armeenias meenutatakse genotsiidi ohvreid

Armeenias meenutatakse genotsiidi ohvreid. Foto: AP / Scanpix

Armeenlased mälestavad täna 94 aasta möödumist 1915. aastal Otomani impeeriumis toime pandud massitapmistest, mida armeenlased peavad genotsiidiks, kuid mida Türgi endiselt tunnistada ei soovi.

Pealinnas Jerevanis asuvas memoriaalis toimus tuhandete inimeste osavõtul mälestusüritus, millest võtsid osa ka paljud USAsse pagenud Armeenia kogukonna liikmed, vahendas AFP.

Armeenia president Serž Sakisian rõhutas tänasel mälestuspäeval, et Türgi-poolne massimõrva tunnistamine pole katkenud suhete taastamise eeltingimus, kuid lisas samas, et Jerevan jätkab ajaloolise õigluse huvides jõupingutusi, et rahvusvaheline üldsus tunnistaks tapatalgud genotsiidiks.

«Armeenia genotsiidi tunnustamisprotsess pole suunatud türgi rahva vastu,» kinnitas president, rõhutades siiski, et inimsusevastastel kuritegudel pole aegumiskuupäeva.

Kahe riigi vahelises dialoogis on komistuskiviks endiselt Osmani impeeriumis 1915. aastal aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.

Türgi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.

Türgi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailma sõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus kuni 300 000-500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.

Mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Kanada on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku ka asjaolu, et Ankara kutsus alles sel nädalal Kanadast tagasi oma suursaadiku, sest Ottawa kinnitas uuesti armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks.

Lisaks puuduvad Türgil ja Armeenial ka diplomaatilised suhted, sest Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted. Sel moel avaldas Türgi protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.

Armeenia ja Aserbaidžaan tülitsevad omavahel Mägi-Karabahhia piirkonna üle, kus elab hinnanguliselt 90 000 elanikku. Eelmise aastakümne alguses peeti tillukese Mägi-Karabahhi pärast sõda, milles hukkus kuni 30 000 inimest. Sõja tulemusena läks Mägi-Karabahh armeenlaste kontrolli alla.

Türgi ja Armeenia sassis suhteid on lahti üritanud harutada ka USA, Euroopa Liit ja Venemaa. Aprilli alguses Türgis kahepäevasel visiidil viibinud USA president Barack Obama soovitas Türgil ja Armeenial erimeelsused lahendada ning vaenupooltel konstruktiivset dialoogi alustada. Veel oma valimiskampaania käigus oli Obama lubanud nimetada Armeenias toimunud massitapmisi ametlikult genotsiidiks, kuid nüüd on Washington andnud mõista, et ei sekku genotsiidivaidlusse.

Euroliidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias Peter Semneby soovitas Ankaral ja Jerevanil samuti suhteid normaliseerida, et muuta Kaukasuse piirkonda stabiilsemaks ja aitadata kaasa Türgi püüdlustele ühineda Euroopa Liiduga.

Vaatamata erimeelsustele on kahe riigi vahelistes suhetes täheldada ka positiivset nihet. Alles eile tuli teada selle kohta, et Jerevan ja Ankara on leppinud kokku kahepoolsete suhete reguleerimises, et arendada neid heanaaberlikkuse ja vastastikuse austuse vaimus. Šveitsi vahendusel kulgenud läbirääkimiste protsessi hoiti kiivalt saladuses ning mõnede analüütikute hinnangul on tegemist märkimisväärse sammuga kahe riigi vaheliste erimeelsuste lahendamisel.