USA välisminister Hillary Clinton kaitses täna emotsionaalselt oma tegutsemist mullu 11. septembril Liibüas USA konsulaadi vastu toimunud rünnaku järel.
Emotsionaalne Clinton kaitses tegutsemist Banghazi rünnaku järel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Clintoni ametiaega ilmselt varjutama jääv intsident Banghazi linnas oli esimene kord pärast 1988. aastat, kui kusagil tapeti USA suursaadik. Clinton ütles täna senati väliskomisjonis tunnistusi andes, et nelja ameeriklase elu nõudnud vahejuhtumi põhjustas araabia kevadega kaasnenud piirkondlik ebastabiilsus, vahendas Reuters.
Clinton kinnitas ilmselt oma viimases avalikus esinemises välisministrina, et tema ise juhatas Washingtonist USA reaktsiooni rünnakule järgnenud päevadel.
«Ma võtan vastutuse,» ütles Clinton.
Tema hääl murdus, kui ta rääkis rünnakus lähedase kaotanud peredega kohtumisest.
«Minu jaoks ei ole see üksnes poliitika-, vaid ka isiklik küsimus,» lausus Clinton.
«Ma seisin president Obama kõrval, kui merejalaväelased need lippu mähitud kirstud Andrewsi [õhuväebaasis] lennukilt maha kandsid,» rääkis ta pisaratega võideldes. «Ma panin käed ümber emadele ja isadele, õdedele ja vendadele, poegadele ja tütardele ja abikaasadele, kes jäid üksi oma lapsi kasvatama.»
Clinton reageeris aga vihaselt sellele, kui vabariiklased süüdistasid Obama administratsiooni rünnaku tõeliste asjaolude varjamises.
«Miski ei ole tõest kaugemal,» ütles Clinton AFP teatel, toonitades, et võttis aega, enne kui terroriakti tagamaad selgusid.
«Kogu lugupidamise juures – fakt on see, et meil oli neli surnud ameeriklast. Kas selle põhjustas meeleavaldus või see, et mingid tüübid otsustasid ühel õhtul jalutama minna ja ameeriklasi tappa? Mis vahet sel on?» küsis ta vihaselt, virutades rusikaga vastu lauda.
Clinton rõhutas, et on nõus kõikide soovitustega, mille koostas rünnaku asjaolusid uurinud sõltumatu komisjon. Täna annab ta veel tunnistusi ka esindajatekoja väliskomisjonis.
Rünnak võib Clintonit kummitama jääda, kui ta peaks otsustama 2016. aastal taas presidendiks kandideerida. Välisministri kohalt astub ta tagasi juba lähipäevadel, tehes seda kohe, kui USA senat on John Kerry tema ametijärglaseks kinnitanud.
Mässulised ründasid ja tungisid sisse USA konsulaati Liibüa suuruselt teises linnas Banghazis mullu 11. septembril, tappes USA suursaadiku Christopher Stevensi ja veel kolm ameeriklast.
Ametlik juurdlus leidis, et välisministeerium ei olnud rünnakuks absoluutselt valmis. Juurdlus nägi süüd välisministeeriumi juhtimis- ja haldamisvigades, halvas koordineerimises ja ebaselgetes käsuliinides. Uurimine Clintonil isiklikult süüd ei tuvastanud.
Juurdluse avaldamise järel saadeti neli välisministeeriumi ametnikku puhkusele.
Clinton pidi algul Kongressi ette ilmuma 20. detsembril, kuid sattus toona ajupõrutusega haiglasse.
Banghazi rünnaku segased asjaolud maksid USA suursaadikule ÜRO juures Susan Rice'ile võimaluse Clintonilt amet üle võtta. Vabariiklased kritiseerisid Rice'i teravalt, kuna ta väitis viis päeva pärast rünnakut USA telekanalites ekslikult, et terroriakt kasvas välja spontaansest demonstratsioonist, mitte ei olnud planeeritud.