/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/01/25/1539112t1hee3b.jpg)
Paari nädala eest Jordaanias Zaatari pagulaslaagrit külastanud välisminister Urmas Paet tõdes Süüria pagulaste olukorra dramaatilisust ja lubas suurendada Eesti panust olukorra leevendamiseks. Ministeerium soovib sinna saata Eesti päästemeeskonna.
Välisministeerium tahab saata Eesti päästemeeskonna Süüria pagulastele appi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta kevadel alanud Süüria konflikti tagajärjel on tekkinud ulatuslik humanitaarkriis, mis mõjutab miljoneid inimesi kogu regioonis. Eesti on rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel aidanud Süüria kriisis kannatanute olukorda leevendada.
Välisminister Urmas Paet külastas jaanuari alguses Jordaanias asuvat Zaatari pagulaslaagrit, kus on praeguseks varjupaiga leidnud juba üle 60 000 Süüria pagulase, kellest suurem osa on naised ja lapsed, teatas välisministeerium.
«Sealsetel pagulastel on puudus veest ja toidust ning vihma ja tuule eest pakuvad kaitset vaid soojenduseta telgid,» lisas ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov. «Pärast Jordaania suurima pagulaslaagri külastust hakkasime otsima võimalusi, kuidas Eesti saaks anda täiendava panuse nende inimeste olukorra leevendamiseks.»
Seoses sellega pöördus välisministeerium siseministeeriumi ja päästeameti poole uurimaks võimalust Eesti päästemeeskonna või selle liikmete saatmiseks Zaatari pagulaslaagrisse. Päästemeeskonna saatmine võimalikule missioonile on alles otsustamisjärgus.
«Kaalume vajadusel meedikute ja laagritehnikute saatmist,» märkis Sudakov, lisades, et missiooni lähetamist puudutavatest detailidest on veel vara rääkida. «Päästemeeskonna või selle liikmete võimalik missioonil osalemine oleneb konkreetsetest abivajadustest, mis kooskõlastatakse ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga ning sobiv meeskond pannakse kokku alles pärast hindamisvisiiti laagrisse.»
Eesti päästemeeskonda kuuluvad spetsialistid on peamiselt tuletõrje- ja päästeteenistusest, kuid liikmeid on ka piirivalvest, politseist, meditsiiniasutustes ja teistest valitsusasutustest. Eesti päästemeeskond on osalenud humanitaarabi missioonidel Namiibias, Pakistanis, Indoneesias, Haitil ja Etioopias.
Süüria sõjapõgenike olukord muutub päev-päevalt aina keerulisemaks. Jordaaniasse on põgenenud 198 000, Liibanoni 215 000, Türki 156 000 ning Iraaki 74 000 Süüria pagulast. Konfliktist on mõjutatud juba 4 miljonit inimest, sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini ning hukkunuid on ligi 60 000.
Kui vägivallale Süürias ei suudeta kiiresti lõppu teha, siis võib Süüria pagulaste arv naaberriikides selle aasta suveks tõusta kuni 1,1 miljonini, prognoosib ministeerium.
Välisministeeriumi andmetel on järgmise kuue kuu jooksul ÜRO-l ja tema partneritel vaja Süüria kriisis kannatanute abistamiseks rohkem kui 1,5 miljardit dollarit.
«Süüria konflikti jätkudes ja lahingutegevuse ägenedes tuleb valmis olla pagulaste arvu kasvuks nii Jordaanias kui teistes Süüria naaberriikides,» lisas Sudakov. «Seetõttu on rahvusvahelisel kogukonnal jätkuvalt vaja toetada Süüria pagulasi, aga ka neid riike, kes on teinud suuri pingutusi inimeste vastuvõtmisel.»
Välisministeerium on toetanud Süüria pagulasi Jordaanias ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (United Nations High Commissioner for Refugees - UNHCR ) kaudu 150 000 euroga.
Samuti on Eesti eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile 70 000 eurot Süüria pagulaste toetuseks Türgis, 50 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile ning 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC) Süüria kriisis kannatanute abistamiseks.