Eestlannast koristaja tegi Soomes 20-tunniseid tööpäevi

Mari Kamps
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Välismaalt pärit koristajate ärakasutamine Soomes on muutunud endisest räigemaks, kuna näiteks üks eestlanna tegi lasteaedades ja koolides koguni 20-tunniseid tööpäevi.

Dagmar Mänd läks Soome koristajaks 2011. aasta kevadel, vahendas YLE. Eesti koristusfirma juht paigutas naise elama firma ametiruumidesse Espoos, kus juhataja elas ka ise. Üüri kogus ta kokku sularahas.

Männi puhul tuli ette, et ühe kuu jooksul töötas ta 262 tundi, millest ületunde oli 153. Esimese vaba päeva sai ta pärast 41 tööpäeva.

Koristusfirma juht ei lubanud koristajatel kellelegi eluasemekorraldusest rääkida. Tegelikult ei tohtinud nad kõrvalistele isikutele mitte millestki rääkida.

Mänd koristas koole, lasteaedu ja hooldekodusid. «Tööpäevad kestsid kolmest tunnist 21 tunnini. Tegime tööd täpselt nii palju, kui oli vaja,» jutustas ta.

Söögi- või kohvipausideks aega polnud. Töid tehti peaaegu kogu ärkvel oldud aja. «Peamiselt juhtuski nii, et pärast pikki tööpäevi läksime magama, et siis hommikul kell 6 olla taas tööpostil.»

Firmajuht ei tasunud ületundide eest, ka jäid maksmata nädalalõpu- ja puhkepäevaboonused.

«Teised naised olid seal pikemalt tööl, 7-8 kuud või aasta,» rääkis Mänd, kes ise töötas selles firmas vaid kolm kuud.

Naine püüab endiselt tööandjalt saamata jäänud töötasu saada nüüd kätte advokaadi abiga.

Teenindustöötajate ametiühingu kinnitusel on tööalane ärakasutamine koristusvallas suurenenud ja muutunud varasemaks jõhkramaks. Sageli on selle taga on inimkaubandus.

«Eelmistel aastatel on niisuguste juhtumite arv oluliselt suurenenud,» kinnitas ametiühingu aseesimees Jaana Ylitalo. «Esimese asjana puutume kokku madalapalgalisusega ja kui läheme seda uurima, siis võib sealt leida tööalast ärakasutamist laiemaski mõttes.»

Ylitalo sõnul saadetakse seejärel politseinikud uurima, et kas võib olla tegemist kriminaalkoodeksi alla kuuluvate küsimustega.

Märksõnad

Tagasi üles