Gruusia uued võimud ei taha Saakašvili vigu korrata

Tallinna külastanud Gruusia välisministri Maia Pandžikidze sõnul on Eesti parim näide, kuidas saada ELi ja NATO liikmeks ning parandada suhteid Venemaaga. Foto: Liis Treimann

Esimest korda Eestis visiidil viibiv Gruusia välisminister Maia Pandžikidze rääkis eile Tallinnas Postimehele antud usutluses suhete parandamisest Venemaaga, tõrjus väidetavaid valesüüdistusi ning kirjeldas keerulist läbisaamist Mihheil Saakašviliga.

Ütlete, et Gruusia välispoliitika prioriteet – euroatlandi integratsioon – pole muutunud, kuid tahate ühtlasi normaliseerida suhteid Venemaaga – riigiga, mis isegi teie arvates okupeerib 20 protsenti Gruusia territooriumist. President Saakašvili ütleb, et neid kaht asja korraga ei saa, peab valima Venemaa ja NATO vahel. Miks te arvate, et suudate mõlemal rindel edu saavutada?

Arvan, et Eesti on parim näide, kuidas saada ELi ja NATO liikmeks ning parandada suhteid Venemaaga. Rääkisin täna (eile – toim) teie peaministriga ja ta ütles mulle, et viimased arengud Eesti-Vene suhetes on senisest palju paremad. See, mis on võimalik Baltimaade jaoks, on minu arvates võimalik ka Gruusia jaoks.

Teil on õigus, et Venemaa okupeerib 20 protsenti meie territooriumist, tal on saatkonnad Suhhumis ja Tshinvalis. Kuni see on fakt, mida keegi ei eita, ei saa meil olla diplomaatilisi suhteid Venemaaga. Kuid siiski on võimalust ja ruumi suhete arendamiseks teistes valdkondades: majandus, kaubandus, kultuur, humanitaarküsimused, transport jne.

Teine peateema Vene-suhete kõrval, millega teie valitsus on vähemalt lääne meedia huviorbiidis olnud, on Saakašvili-aegsete valitsusametnike kohtu alla andmine. See oli üks teie valimisliidu Gruusia Unistus lubadusi, mida võimule saades olete hämmastava kiirusega hakanud teostama – esimese kuuga esitati süüdistus 23 ametnikule, mis on rohkem, kui Viktor Janukovõtši valitsus suutis kahe aastaga Ukrainas. Lääneriigid on teie valitsust selle eest kritiseerinud, kuna see jätab poliitilise kättemaksu mulje. Mis te selle kohta ütlete?

See ei ole poliitiline kättemaks ega selektiivne kohtupidamine. Selektiivne kohtupidamine toimus valimiskampaania ajal, kui paljusid Gruusia Unistuse liikmeid vahistati, tuhanded kaotasid töö, paljud ka varanduse, kuna neil oli piisavalt julgust, et Gruusia Unistust toetada.

Arvan, et alguses, kui lääneriigid ei teadnud täpselt, mis Gruusias toimub, oldi mures, aga kui kohtusime läänes oma sõprade ja partneritega, seletasime, mis toimub. Olen kindel, et kui kohtupidamine lõpeb – ja oleme kutsunud rahvusvahelisi vaatlejaid protsesse ja uurimisi jälgima –, näevad kõik, et see oli läbipaistev ja kooskõlas õigusriigiga.

Intervjuu täisversiooni loe Postimehe neljapäevasest (31.01) paberväljaandest või Postimees Plussist .