El Pais: Hispaania võimuparteis kehtis salajane makseskeem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Hispaania peaminister Mariano Rajoy.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy. Foto: SCANPIX

Hispaania võimuerakond Rahvapartei (PP) lükkab tagasi riigi suurimas päevalehes El Pais ilmunud süüdistused illegaalsete rahasummade saamises.

Ajalehe El Pais ilmus artikkel, kus süüdistati peaminister Mariano Rajoyd ja erakonna teisi tipp-poliitikuid regulaarsete summade saamises parteifondist enne 2008. aastat, vahendas AFP.

Ajaleht avaldas ka foto käsitsi kirjutatud arvetest, kus on kirjas ühe ehitusfirma annetus. Aastanumbrit 1999 kandval paberil seisab «M. Rajoy – teine semester» ja summa 2,1 miljonit peseetat (12 600 eurot).

Aastast 2008 pärit paberil on Maria Dolores de Cospeda nimi, kes on erakonna praegune peasekretär ja summaks 7500 eurot.

Ajaleht El Pais väidab, et Rajoy sai 25 200 eurot aastas ja seda ajavahemikus 1997-2008, see teeb kokku enam kui 250 000 eurot. Niisugused numbrid tulid välja käsitsi kirjutatud paberitelt, millega oletatavasti arveldasid erakonna endised raamatupidajad Alvaro Lapuerta ja Luis Barcenas.

Ajalehe väitel tulid palgafondi laekunud annetused peamiselt just ehitusfirmadelt. Selline fond on aga illegaalne seni, kuni sealt makstavatest summadest pole teavitatud maksuametit. Erakonna varjatud palgaskeemi puhul makse aga just ei tasutudki, kirjutab leht.

Rahvapartei pressiteates seisab, et erakonna ametnikud ja juhid on alati austanud seadust ja pidanud kinni maksude tasumise kohustusest. Mingit «varjatud raamatupidamist» neil pole.

Rahvapartei kinnitas, et andis juriidilisele osakonnale korralduse analüüsida ajalehes ilmunud teavet.

See on värskeim korruptsiooniskandaal, mis raputab konservatiivset Rahvaparteid. Tegemist on tõenäoliselt plahvatusliku looga ajal, mis Rajoy juhitud valitsus plaanib kärpida kulusid ja tõsta makse riigis, kus tööpuudus ulatub 26 protsendini.

Tagasi üles