Herkel: Aserbaidžaani referendum oli tagasilöök

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Naftapuurtornid Aserbaidžaanis
Naftapuurtornid Aserbaidžaanis Foto: AFP / Scanpix

Eesti delegatsiooni juhi Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) Andres Herkeli hinnangul oli Aserbaidžaani konstitutsiooniline referendum suur tagasilöök demokraatia vallas.

ENPA sessioon juhatati täna sisse nn eduraportiga, mis käsitleb liikmesriikides toimuvate valimiste ja referendumite vaatlemist, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Herkel pühendas oma kõne peamiselt konstitutsioonilisele referendumile, mis toimus märtsikuus Aserbaidžaanis. Referendumil tuli vastata korraga kokku 29-le küsimusele ja selle tulemusel tühistati presidendi kahe ametiaja piirang.

Herkel juhtis tähelepanu ka kohalike omavalitsuste iseseisvuse olulisele piiramisele, mille on varem hukka mõistnud Euroopa Nõukogu kohalike omavalitsuste kongress.

Herkel tuletas meelde, et raportöörina algatas ta referendumiküsimuste kohta ekspertiisi küsimise Veneetsia komisjonilt, mis nõustab Euroopa Nõukogu liikmesriike riigiõiguse vallas. See hinnang kahe ametiaja piirangu mahavõtmisele ja ka muudele küsimustele tuli küllalt terav, kuid siis oli hilja juba midagi muuta.

Herkel oletas, et Aserbaidžaani võimud loobusid ise Veneetsia komisjoni poole pöördumast, teades, et sealt tuleb väga kriitiline seisukoht. Ta tuletas ka meelde, et samasugune referendum viidi viis aastat tagasi läbi Valgevenes ja ka siis oli Veneetsia komisjoni hinnang kriitiline.

«Loomulikult on Aserbaidžaan nüüd oma otsuse teinud ja loomulikult ei kuulu kahe ametiaja piirangu olemasolu riikide selgelt formuleeritud kohustuste hulka. Sellest hoolimata tuleb võtta selge seisukoht, et tegemist on olulise tagasiminekuga demokraatia vallas,» ütles Herkel.

Tagasi üles