Iraani välisminister Ali Akbar Salehi tervitas täna Süüria opositsiooniliidri Ahmed Moaz al-Khatibi valmisolekut president Bashar al-Assadi režiimiga teatud tingimustel kõnelusi pidada.
Iraan tervitas Khatibi otsust Assadiga teatud tingimustel kõneleda
«See on samm õiges suunas,» ütles Salehi Müncheni julgeolekukonverentsil, kirjeldades kohtumist Khatibiga kui positiivset.
Tegemist oli Iraani välisministri ning detsembris Süüria Rahvuskoalitsiooni juhiks saanud Khatibi esimese kohtumisega.
Salehi jäi enda sõnul rahule, et tal õnnestus Süüria opositsioonijuhiga kohtuda, ning nad lubasid ühendust hoida.
Khatib kordas reedel konverentsi avapäeval mõni aeg varem tehtud üllatavat avaldust, mille kohaselt on ta valmis Damaskuse režiimiga teatud tingimustel kõnelusi pidama.
Opositsioonijuhi väitel kuulub tingimuste hulka 160 000 kinnipeetava vabastamine.
Otsekõneluste vastustamisest on teatanud Rahvuskoalitsiooni tähtsam liige, Süüria Rahvuskogu, mis ei soovi režiimiga enne Assadi lahkumist kõnelusi pidada.
Salehi ütles täna, et Teheran on valmis olema Süürias «osaks lahendusest».
Varsti ligi kaks aastat kestnud relvakonflikti ajal on Iraan kindlalt oma liitlasest Süüria valitseva režiimi taga seisnud.
Salehi rõhutas režiimi ja opositsiooni esindajate ühe laua taha saamise hädavajalikkust.
Vene välisminister Sergei Lavrov tervitas samuti Khatibi algatust. «Võttes arvesse asjaolu, et Rahvuskoalitsioon moodustati platvormiga, mille aluseks oli Süüria valitsusega dialoogi pidamisest keeldumine, on tegemist tähtsa edusammuga,» lausus Lavrov.
Süüria riigitelevisiooni teatel lubas Damaskust väisav Iraani riikliku julgeolekunõukogu esimees Saeed Jalili eile Teherani täielikku toetust Assadi režiimile.
«Me anname kogu meie toetuse selleks, et Süüria jääks kindlaks ja suudaks seista silmitsi kõigi nende [Lääne] jultunud vandenõudega,» ütles Jalili.
«Islamimaailm ei tohi lubada rünnakut Süüria vastu,» hoiatas Jalili.
Suurbritannias baseeruva vabaühenduse Süüria inimõiguste Vaatluskeskus andmeil sai eile Süürias möllavas vägivallas surma 145 inimest, kellest 73 olid tsiviilisikud.