Eestlane Mehhikos: hirmu on väga palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Mehhikos Tijuanas vahetusõpilasena viibiv Inga Aalde rääkis Vikkerraadio saates «Uudis+», et ehkki seagripist on haaratud rohkem Lõuna-Mehhiko piirkond, kannavad nüüd ka põhjas inimesed näomaske ja keelatud on rahvakogunemised.
«Igapäevaelu on täiesti muutunud - täna hommikul läksime kooli, aga ühe tunni ajal tuli klassi direktor ja ütles, et nüüd 6. juunini enam kooli ei tule, kõik on kinni. Välja minna ei soovitata, sest ei tea, mis võib juhtuda. Inimestel on isegi siin Põhja-Mehhikos väike paanika, ehkki surmajuhtumeid siin ei ole, ainult Méxicos,» ütles Aalde.
Tema sõnul soovitatakse näomaske kanda tänaval ning poes käies ning nii inimesed ka teevad. «Ka mina sain täna soetatud näomaski. Tänaval käivad nendega peaaegu kõik, isegi koolis klassikaaslastel pea kõikidel olid maskid. Mina algul veidike isegi naersin nende üle, sest Eesti inimesele ikka teeb selline asi nalja, sest kokkupuudet pole sellise asjaga olnud,» rääkis Aalde.
«Põhjas mitte nii väga, aga lõunas kõik kannavad [maske], sest hirmu on väga palju,» ütles Aalde.
Haiglate kohta tavainimesel eriti infot pole. «Kõik ravimid on Põhja-Mehhikost saadetud lõunasse, sest siin sellist vajadust pole, kõik ressursid tuleb ära kasutada. Lõuna-Mehhikos on haiglates 4000 inimest voodikohad saanud. Praegu haiglad saavad sellega hakkama,» teadis Aalde.
Rahvakogunemised on täiesti keelatud nii sel kui ilmselt ka järgmisel nädalal. «Neljapäeval oli plaanitud Tijuanas suur jalgpallimäng, kuhu pidi tulema 5000 inimest Lõuna-Mehhikost, aga nüüd on see ära keelatud,» märkis Aalde.
Nagu mujal maailmas, püütakse ka Mehhikos meedia kaudu inimesi rahustada, et olukord pole väga hull. «Palun peske ilusti käsi, tänaval mitte süüa,» loetles tüdruk edastatavaid soovitusi. Mehhikos nimelt on tänaval söömine väga populaarne: «Oleme kõik harjunud näiteks tacosid sööma. Ja öeldakse, et kui tõesti on viirus, kohe rääkida arstiga.»
«Noored on väga rahulikud, eks vanemad kipuvad lihtsalt üle reageerima, sest sellist asja pole ammu olnud. Aga elame üle,» oli tüdruk optimistlik. «Välja eriti minna ei saa, oleme toas, ajame perega juttu. Vanemad lähevad ikka tööle, aga lapsed jäävad koju,» kirjeldas ta oma uut igapäevaelu.