/nginx/o/2013/02/06/1557676t1h27f3.jpg)
USA geoloogilise uurimiskeskuse asjatundjate sõnul on osa maavärinatest inimtekkelised.
USA teadlased: osa maavärinatest on inimtekkelised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaikse ookeani seismiliselt aktiivses piirkonnas, mis kannab nimetust Tulering, on viimastel nädalatel olnud palju maavärinaid, edastab AFP.
Sel nädalal tabas maavärin Saalomoni saari. Varem on maavärinaid olnud Jaapanis, USAs ja Tšiilis.
Tšiilis Vallenaris mõõdeti 30. jaanuaril maavärina võimsuseks 6,8 magnituudi. USAs Texases aga toimus 25. – 31. jaanuari vahelisel ajal kolm korda maavärin. Neist maavärinatest kõige võimsam oli 4,1 magnituudi. Jaanuari viimasel päeval värises maa ka Alaskal Juneaus võimsusega 6 magnituudi.
Veebruari algusest alates on Salomoni saari tabanud vähemalt kolmel korral maavärin. Täna varahommikul toimunud maavärina võimsus oli ligi kaheksa magnituudi.
Maavärinaid on viimasel ajal olnud ka teistes piirkondades. Möödunud laupäeval oli 2,3 magnituudine maavärin Gruusias, 4,8 magnituudine Kreeta saarel, 4,5 magnituudine Austrias, 6,2 magnituudine Taiwanis ja 6,9 magnituudine Jaapanis.
USA geoloogilise uurimise keskuse esindaja Don Blakemani sõnul ei ole muretsemiseks siiski põhjust, sest maavärinate sagedus ja võimsus on normaalse piires.
Blakeman lisas, et osa maavärinaid on inimese tekitatud.
Põhjuseks peetakse uut ja vaidlust tekitanud nafta- ja gaasipuurimise meetodit - hüdraulilist puurimist, milles kasutatakse veesurve abi. Sellist meetodit kasutatakse näiteks kildagaasi saamiseks paari kilomeetri sügavuselt. Samas peetakse sellist puurimist ka keskkonnale ohtlikuks.
Asjatundjate arvates võib selline meetod tekitada maavärinaid. Näiteks USAs on palju kildagaasi, kuid seda saab kätte alles uute puurimisviiside kasutusele võtmisega.