/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/02/06/1558032t1ha567.jpg)
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik (MPEÕK) ei leia kiriku kinnisvara küsimuses Eesti võimude mõistmist, ütles täna Venemaa õigeusu kiriku välissuhete juht metropoliit Illarion.
Moskva patriarhaat nõuab Eesti õigeusukirikule hooneid tagasi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Probleem on selles, et kui Konstantinoopoli patriarhaadi Eesti apostlik-õigeusu kirik sai kõik selle kasutuses olevad pühakojad oma valdusesse, siis Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik üksnes rendib pühakodasid,» ütles Illarion Moskvas pressikonverentsil.
Tema sõnul vajab olukord parandamist ja seda teemat käsitletakse tänavu suvel Moskva ja kogu Venemaa õigeusukiriku patriarhi Kirilli visiidil Eestisse.
Illarion lisas, et juba on astutud teatud samme, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik, «kuhu kuulub Eesti õigeusklike absoluutne enamus, saaks takistamatult läbi viia teenistust sellele kuuluvates pühakodades».
Moskva patriarhaadile alluv Eesti õigusu kirik on aastaid väljendanud rahuolematust, et kirik ei saa enda kasutuses olevat kinnisvara endale, vaid peab seda riigi käest rentima.
Eesti siseministeerium registreeris Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku 2002. aasta 17. aprillil. Pärast seda pakkus Eesti välja skeemi, mille järgi võtab riik MPEÕK-i kasutuses oleva, kuid Konstantinoopoli patriarhaadile alluvale õigeusukirikule kuuluva kinnisvara üle riiklikku omandisse ning annab Moskva patriarhaadi õigeusukirikule pikaajalisele rendile. Selle skeemi järgi sai Moskva õigeusukirik kirikud 50 aastaks rendile sümboolse tasu ehk ühe krooni eest kuus.
Pärast Venemaa keisririigi lagunemist ja Eesti iseseisvumist andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse eksiilis. 1993. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik restitutsiooni korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis, enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse.
MPEÕK on moodustatud Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele 11. augustist 1992, millega taasjõustati patriarh Tihhoni 1920. aasta otsus Eesti õigeusu kogudustele autonoomia andmise kohta.
Reaalselt moodustati MPEÕK alates 1945. aastast Eesti territooriumil tegutsenud Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkonna baasil. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal loodud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni alla 1923. aastal.
Sellest tulenevalt on MPEÕK tülis ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena 1993. aastal tunnustatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku registreerimise tõttu 1993. aastal ei saanud MPEÕK ennast registreerida Eesti Õigeusu Kiriku nime all ja keeldus seetõttu aastaid üldse oma tegevuse legaliseerimisest. Alles 2002. aastal jõudis kirik Eesti valitsusega kokkuleppele kiriku registreerimises Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all.