/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/02/17/1579442t1h0e6f.jpg)
Küprose Vabariigis valitakse täna presidenti, tuline valimiskampaania keskendus saareriigi pankrotist päästmisele.
Küprosel valitakse täna presidenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisjaoskonnad avati Eesti aja järgi kell 7 hommikul ja suletakse kell 18 õhtul, ametlikke tulemusi on oodata mõni tund hiljem.
Esimeses voorus, milles saavad osaleda ligi 550 000 valimisõiguslikku elanikku, ennustatakse võitu parempoolse opositsioonierakonna Disy kandidaadile Nikos Anastasiadesile (66).
Teda toetab ka paremtsentristlik erakond DIKO.
Võiduks on vaja koguda vähemalt 50 protsenti häältest, vastasel juhul toimub nädala pärast kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel otsustav voor.
«Ärgitan teid mulle tugevat mandaati andma, riik vajab minu võitu esimeses voorus, et ma saaksin alates esmaspäevast tegeleda riigivõla jätkusuutlikkusega,» ütles Anastasiades viimasel suuremal kampaaniaüritusel.
Võiduks on tal vaja koguda vähemalt 50 protsenti häältest, vastasel juhul toimub nädala pärast kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel otsustav voor.
Anastasiadese tugevaimaks konkurendiks – kokku osaleb 11 kandidaati – on valitseva kommunistliku AKELi toetatav sõltumatu kandidaat Stavros Malas. Ta on Suurbritannias hariduse saanud endine tervishoiuminister.
Anastasiades edestab küsitlustulemuste kohaselt Malast 20 protsendipunktiga.
Erinevalt eelmistest valimistest, mil peateemaks on olnud saare kreeka ja türgi poole ühendamine, on kandidaatide valimiskampaania sel korral keskendunud riigi majandusele.
Kõige pakilisem uue presidendi ees seisev küsimus on EList, Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Euroopa Komisjonist koosneva troikaga 17 miljardi euroni ulatuva päästepaketi tingimustes kokkuleppe saavutamine.
Praegune kommunistist president Dimítris Christófias püüdis juunis päästepaketi osas kokkulepet saavutada, kuid kõnelused jooksid ummikusse, sest president ei olnud nõus paketi eeltingimuseks seatud erastamiskavaga.
Malas toetab Anastasiadesest leebemaid kärpemeetmeid.
Euroopa Liidus peetakse Anastasiadest poliitikuks, kellega ühendus saab asju ajada. Ka tema vaated Küprose lõhestatuse lõpetamisel on oma konkurentidest paindlikumad.
Küpros jagunes kaheks 1974. aastal, mil Türgi väed türgi kogukonna kaitseks saarele tungisid, kartes, et Kreekas korraldatud riigipöörde tulemusena ühendatakse Küpros Kreekaga. 1983. aastal kuulutati seal välja rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik.
Saare ühendamise küsimuses hääletas Anastasiades 2004. aastal nn Annani plaani poolt, kuigi Küprose kreeklaste enamus oli toona sellele vastu.
Eksministrina saadab Malast vastutus ebapopulaarse valitsuse sammude eest. «Vannun, et asun juhtima rahvusliku ühtsuse valitsust, me suudame uue ajastu väljakutsete kõrgusele tõusta,» lubas Malas üleeile.
Endist rahandusministrit Giórgos Lillikast võib pidada kolmandaks tõsiseltvõetavaks presidendikandidaadiks. Tema vastustab Küprosele päästepaketi taotlemist. Selle asemel soovib ta müüa riigi vetes asuvad senipuutumata gaasimaardlad.