/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/02/17/1580334t1h77ee.jpg)
Küprose presidendivalimiste suursoosik Nikos Anastasiades saavutas pühapäeval peetud esimeses voorus kindlalt parima tulemuse, kuid tema häältesaak jäi esialgsetel andmetel napilt alla võiduks vajaliku 50 protsendi.
Esialgsed tulemused: Küprose president selgub teises voorus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui loetud oli 65,3 protsenti häältest, toetas parempoolse Disy erakonna juhti Anastasiadest 45,45 protsenti valijaist. Tema peamine rivaal, kommunistide toetusega sõltumatu Stavros Malas sai 26,92 protsenti ja endine välisminister Giórgos Lillikas 24,93 protsenti häältest.
Riigitelevisiooni varasem lävepakuküsitlus andis Anastasiadesele 51 protsenti häältest, mis olnuks võiduks piisav. Kui ükski kandidaat ei pälvi vähemalt 50 protsendi valijate toetuse, toimub 24. veebruaril kahe enim hääli saanu vahel otsustav voor.
«Küprose rahvas on otsustanud pöörata uue lehekülje -- sõnum on selge. Ootame tulemusi,» ütles Disy esindaja Tassos Mitsopoulos ajakirjanikele.
Erinevalt eelmistest valimistest, mil peateemaks on olnud saare kreeka ja türgi poole ühendamine, keskendus valimiskampaania sel korral majandusele.
Kõige pakilisem uue presidendi ees seisev küsimus on EList, Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Euroopa Komisjonist koosneva troikaga 17 miljardi euro suuruse päästepaketi tingimustes kokkuleppe saavutamine.
Praegune kommunistist president Dimítris Christófias püüdis juunis päästepaketi osas kokkulepet saavutada, kuid kõnelused jooksid ummikusse, sest president ei olnud nõus paketi eeltingimuseks seatud erastamiskavaga.
Euroopa Liidus peetakse Anastasiadest poliitikuks, kellega ühendus saab asju ajada. Ka tema vaated Küprose lõhestatuse lõpetamisel on oma konkurentidest paindlikumad. Ta hääletas 2004. aastal nõndanimetatud Annani plaani poolt, kuigi Küprose kreeklaste enamus oli toona sellele vastu.
Küpros jagunes kaheks 1974. aastal, mil Türgi väed türgi kogukonna kaitseks saarele tungisid, kartes, et Kreekas korraldatud riigipöörde tulemusena ühendatakse Küpros Kreekaga. 1983. aastal kuulutati seal välja rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik (TRNC).
Küpros on üks Euroopa Liidu väiksemaid liikmesriike, 11 presidendikandidaadi vahel oli õigus valida 550 000 inimesel.