/nginx/o/2013/02/18/1580654t1hdf53.jpg)
Paavst Benedictus XVI teatas möödunud nädalal, et astub 28. veebruaril tagasi.
Benedictus XVI-l võib väljaspool Vatikani raskeks minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katoliku kiriku allikate sõnul jääb endine paavst Vatikani kloostrisse elama kolmel põhjusel, edastab The Guardian.
Esimeseks on puutumatus. Pärast tagasiastumist ei ole ta enam Vatikani kui iseseisva riigi juht, kuid talle jääb Vatikani kodakondsus. See tagab talle kohtuliku puutumatuse, mis põhineb Itaalia ja Püha Tooli vahel 1929. aastal sõlmitud lateraani lepingutel, mille alusel asutati Vatikani linnriik.
Puutumatus säilib ka siis, kui endine paavst külastab Itaaliat Vatikani kodakondsusega isikuna.
Julgeolek – Vatikani politsei ei saa tagada endise paavsti julgeolekut ja privaatsust paremini kui Itaalia politsei. Vatikanil ei ole ressursse turvata teda välismaal, nii nagu seda teeb USA julgeolekuteenistus endiste presidentide kaitsmisel.
Positsioon – kui endine paavst koliks oma sünnimaale Saksamaale, võib tema kodust saada palverännakupaik. See võib samas katoliku kirikule probleeme tekitada. Kui järgmine paavst vihastaks oma otsustega konservatiivsete vaadetega kardinale ja tavausklikke, võivad need minna eelmisele paavstile austust avaldama ja nõu küsima.
Vatikani juhtide sõnul tekiks siis väga keeruline olukord.
Jäädes pärast oma tagasiastumist Vatikani, hoiab paavst Benedictus XVI ära ka võimalikud süüdistused katoliku kiriku aadressil, mis puudutavad seksuaalseid ärakasutamisjuhtumeid.
«Ta peab jääma Vatikani, teda oleks välismaalimas raske kaitsta. Ta oleks seal kaitsetu. Tal ei oleks puutumatust, eelisõigusi ja turvalisust,» sõnas üks anonüümseks jääda soovinud Vatikani ametnik.
2010. aastal esitati kohtule hagi, milles katoliku kirikut süüdistati USA kurtide koolis aset leidud laste seksuaalses ärakasutamises. Hagis seisab, et 1995. aastal, kui paavst Benedictus XVI oli veel kardinal Joseph Ratzinger, sai kuulda preestrist, kes oli aastakümneid varem poisse seksuaalselt ära kasutanud. Ta ei sekkunud juhtumi uurimisse.
Möödunud aastal loobusid ohvreid esindavad advokaadid kohtust, mida Vatikan tõlgendas, et paavst ei vastuta preestrite toime pandud kuritegude eest.
«Kui paavst lahkuks Vatikanist ja asuks kuhugi teise kohta elama, siis võidakse teda massiliselt hagema hakata,» tõdes anonüümne allikas.
Samuti kaitseb paavsti diplomaatiline puutumatus. Kui Benedictus XVI külastas 2010. aastal Suurbritanniat, püüdsid teadlane Richard Dawkins ja ajakirjanik Christopher Hitchens advokaatide abil panna paavst vastutama katoliku kiriku seksuaalkuritegude eest. See ei läinud läbi, kuna paavstil oli diplomaatiline puutumatus.
Benedictus XVI on olnud katoliku kiriku juhtide seas üle 30 aasta. Enne paavstiks valimist juhtis kardinal Ratzinger kardinalide kolledžit dekaanina.