Türkmenistani liider soovib tõhusamat võitlust Araali kuivamisega

Mahajäetud laev kuivanud Araali meres.

FOTO: Wikipedia.org

Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhammedov andis reedel asepeaministritele korralduse elavdada tööd programmi elluviimisel, mille sihiks on võidelda Araali mere kuivamise tagajärgedega.

Riigipea andis vastava korralduse pärast Araali Mere Päästmise Rahvusvahelise Fondi tippkohtumist Almatõs. Summitil arutati Araali mere probleeme, samuti Kesk-Aasia veeressursside kasutamist.

Berdõmuhammedovi sõnul täidab Türkmenistan, mis on ühinenud mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega, kõrvalekaldumatult kõiki endale Araali mere päästmise nimel võetud kohustusi.

Muu hulgas investeeriti ainuüksi kahel viimasel aastal Araali merega piirnevate alade keskkonna tervendamisse ligi 170 miljonit dollarit.

Araali meri on jagatud tsoonideks ning see asub kahe riigi jurisdiktsiooni all: Kasahstani territooriumil asub niinimetatud Väike (Põhja-) Araal, Usbekistani territooriumil - Suur Araal.

Araali merd aitavad piirkonna riikidel päästa mitmed rahvusvahelised finantsstruktuurid. Näiteks Maailmapanga rahastatava ja Kasahstani kaasrahastatava projekti tulemusel lõpetati 2005. aasta augustis Kok-Araali tammi ehitus Väikese ja Suure Araali vahel ning algas Kasahstanis asuva mereosa täitumine veega.

2006. aasta maiks tõusis veetase Põhja-Araalis tasemeni 42,1 meetrit üle Läänemere taseme, tuues kaasa Väikese Araali veepinna suurenemise 13 protsendi võrra 2850 ruutkilomeetrit 2003. aastal 3250 ruutkilomeetrini 2006. aasta mais.

Maailmapanga ekspertide prognoosi kohaselt kulub mere põhjaosa täitumiseks vähemalt viis aastat. Arvestuste kohaselt võib Väikese Araali pindaala kasvada 360 ruutkilomeetri võrra ning vesi võib naasta Kasahstanis Kõzõlorda oblastis asuvasse Aralski linna, kust ta kunagi eemaldus kuni 120 kilomeetri kaugusele.

Araali meri oli kunagi maailmas suuruselt neljas siseveekogu. 1995. aastaks kaotas meri kolm neljandikku oma mahust, selle pind vähenes enam kui poole võrra, veetase langes 19 meetri võrra. 30 viimase aastaga on Araali mere raadius vähenenud 150 kilomeetrini ning seetõttu on kõrbestunud 30 000 ruutkilomeetrit ümber mere.

Araali kuivamine on kaasa toonud piirkonnas elavate inimeste tervise järsu halvenemise, levivad hingamisorganite ja seedehaigused, samuti nakkushaigused, hepatiit ja kõhutüüfus, 80 protsenti sünnitusealistest naistest kannatab aneemia all.

Lisaks sellele on suure osa Araali mere kuivamise tulemusena tekkinud sool levinud ulatuslikele territooriumidele, küündides isegi Põhja-Euroopasse ja Tian Shanini.

Tagasi üles
Back