USA sõjaväelane Bradley Manning tunnistas end neljapäeval Iraagi ja Afganistani sõda puudutavate dokumentide Wikileaksile lekitamises osaliselt süüdi, öeldes tribunalile, et tegi seda «avaliku arutelu» algatamiseks.
Manning tunnistas end osaliselt süüdi
28. veebruar 2013, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu jaoks esindavad need Iraagi ja Afganistani konflikti põrandaalust reaalsust,» ütles Manning pea tunni kestnud sõnavõtus kohtule. Tema kaitsja oli eelnevalt teatanud mehe kavatsusest tunnistada end süüdi osas süüdistuspunktidest.
Kahekümne viie aastase Manningu sõnul leidis ta end Iraagis teenides olukorrast, kus ei mõistnud kaaslasi ja oli pahuksis sõjaväega, kes ei «näinud inimelu väärtustavat».
Manning vahistati Iraagis 2010. aasta mais süüdistatuna kahe miljoni sõjaväelise logisissekande lekitamises austraallase Julian Assange'i juhitud Wikileaksi veebiküljele. Tema kohtuprotsessi algust on korduvalt edasi lükatud.
Manning ütles neljapäeval, et võtab 22 süüdistuspunktist omaks kümme kergemat.
Ühendriikide sõjaväekohus võib Manningu eluks ajaks vangi saata, kui ta otsustakse kõige tõsisemas tema vastu esitatud süüdisuses ehk «vaenlase abistamises» süüdi mõista. Isegi kergemad süüdistuspunktid võivad kaasa tuua 20-aastase vangistuse.
Manning ütles oma avalduses, et püüdis esiti pöörduda saladokumentidega otse mainekate väljaannete poole nagu Washington Post, New York Times ja Politico, enne kui Wikileaksi kasuks otsustas ja sellele kaks miljonit logisissekannet USA sõjaväe igapäevase tegevuse kohta Iraagis ja Afganistanis saatis.