Kui 1992. aastal Venemaa arhiivid avanesid, oli lõpuks võimalik jõuda selgusele, et külma sõda alustas Stalin, kirjutas The Wall Street Journal.
WSJ: arhiivimaterjalid tõendavad, et külma sõda alustas Stalin
Muidugi on ekspertide seas ikka veel vasaktsentriste, kes pooldavad revisionistlikke teooriaid, mis püüavad venelasi õigustada ja panna süü toimunu eest presidentidele Trumanile ja Eisenhowerile, aga samuti NATO-le, CIA-le ja Ameerika «sõjalis-tööstuslikule kompleksile». Hiljuti anti aga ameeriklaste süü teooriale surmahoop: ilmus raamat, mille autor tõestas veatult ja veenvalt, et külma sõja koidikul «Moskva astus kõik esimesed sammud, ja mis ka ei juhtunud, jäi lääs loorberitele puhkama kuni 1947. või 1948. aastani, kui liisk oli juba langenud», vahendas ERR Uudised lehte.
Florida osariigi ajaloolane Robert Gellately kirjeldab oma raamatus «Stalin's Curse» («Stalini needus»), kuidas Stalin kasutas Ida-Euroopa sõjajärgse jagamise ajal koalitsiooniriikide valitsuste poolt enda tohutut mõju palju vahetumalt, kui arvatakse.
Leht märgib, et raamatu lugejad tõenäoliselt üllatuvad, saades teada, et 1946.-1947. aastal oli Ida-Euroopa territooriumil näljahäda, mille tagajärjel hukkus üle miljoni inimese, Gellately sõnul oli see vaid üks sõjajärgseid genotsiidiakte, mis oli sama teadlikult esile kutsutud ja poliitiliselt motiveeritud, nagu holodomor Ukrainas 1930. aastatel.
Gellately kritiseerib Läänt, muu hulgas president Franklin D. Roosevelti, Stalini tegevuse «julgustamise» pärast II maailma sõja aastatel ja eriti 1943. aasta novembris toimunud Teherani konverentsil.