/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/03/07/1624780t1h135f.jpg)
Vene luureteenistused ilmutavad Läti vastu mõõdukat huvi, kuid huvi ilmselt suureneb pooleteise aasta pikkuse perioodi jooksul enne Läti asumist Euroopa Liidu eesistujaks, ütles põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB) lahkuv direktor Jānis Kažocinš täna usutluses telekanalile LNT.
SABi direktori sõnul tunneb Venemaa küll Läti vastu huvi, kuid «ei saa öelda, et Vene president [Vladimir] Putin hommikul ärgates esimese asjana Riia peale mõtleks».
Kažocinš ütles, et sarnaselt teiste riikide luureteenistustega tunnevad Vene luureagentuurid huvi Läti sisepoliitika, välissuhete, majanduslike arengute, kaitse- ja julgeolekuteabe vastu, aga ka ELi ja NATO poliitiliste protsesside vastu.
SABi juht tõi välja, et Putin allkirjastas veebruaris Vene välispoliitikastrateegia uue versiooni, mis näeb ette nn pehme jõu kasutamist oma eesmärkide saavutamiseks. See tähendab Kažocinši sõnul poliitika, majanduse, meedia, kultuuri, diasporaa ja rahvusvaheliste organisatsioonide kasutamist. Kuigi see võib pealtnäha süütu tunduda, tähendab see ka näiteks teatud rühmituste süüdistusi, et Lätis on taas tärganud natsism.
«Mida sagedamini selliseid väiteid esitatakse, seda tihedamini peab Läti seletama ja tõestama, et see on pseudoprobleem. Mida sagedamini seda öeldakse, seda suurem on võimalus, et meie partnerid hakkavad seda tõsiselt võtma,» lausus Kažocinš.
Tema sõnul on Lätil sarnaselt teiste riikidega Venemaaga head ja pragmaatilised suhted, mistõttu ei ole selge, miks Vene suursaadik Lätis Aleksandr Vešnjakov tõstatas taas vaidluse Läti okupatsiooni üle.