Max Jakobson president Toomas Hendrik Ilvese raamatu esitlusel Helsingis Eesti saatkonnas septembris 2011.

FOTO: Priit Simson

Helsingis suri laupäeval 89 aasta vanuses Soome diplomaat, poliitik ja ajakirjanik Max Jakobson.

Jakobson oli üks Soome välispoliitika olulisemaid kujundajaid eriti president Urho Kekkoneni ametiaastatel. 1970. aastatel oli Jakobson üks kandidaate ÜRO peasekretäri kohale, kuid põrkus Nõukogude Liidu vastuseisule.

Hiljem on selgunud, et Jakobsoni kandidatuur polnud meeltmööda ka Ameerika Ühendriikidele. Tookord osutus valituks austerlane Kurt Waldheim.

Eestis on Jakobson tuntud kui president Lennart Meri algatusel 1999. aastal kokku kutsutud inimsusvastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisjoni juht. Komisjon uuris sõja eel, ajal ja järel Eestis toime pandud kuritegusid.

Max Jakobsoni juhitud uurimiskomisjon tegutses aastatel 1999-2008. Komisjon avaldas kolm raportit, mis puudutasid inimsusevastaseid kuritegusid esimesel nõukogude okupatsiooniajal aastatel 1940-1941, Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941-1944 ning teise nõukogude okupatsiooni ajal alates aastast 1944.

2002. aastal autasustas president Arnold Rüütel Jakobsoni Maarjamaa Risti esimese klassi teenetemärgiga.

Jakobson sündis 30. septembril 1923. aastal Viiburis. Oma karjääri alustas ta ajakirjanikuna. Aastal 1953 siirdus ta välisministeeriumi teenistusse, töötades muu hulgas poliitikaosakonna juhatajana, suursaadikuna ÜROs ja Soome suursaadikuna Rootsis.

Jakobson jäi ühiskondlikult aktiivseks ka pärast pensionile jäämist 1984. aasta lõpus. Ta tegi kõvasti tööd selle nimel, et Soome liituks Euroopa Liiduga. Ka teati teda kui Soome NATO-liikmelisuse toetajat.