Kärped võivad ohustada Euroopa rahade rakendamist
8. mai 2009, 00:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelarvekärped avaliku sektori personalikulude arvelt võivad seada ohtu Eesti haldussuutlikkuse rakendada Euroopa Liidu struktuurifondide rahasid, ütles Euroopa Komisjoni regionaalpoliitik Alain Roggeri.
Aastateks 2007 kuni 2013 on Eestile lubatud 53,3 miljardit krooni eurorahasid, mis tuleb ära kasutada 9 aastaga, vahendas
«Aktuaalset kaamerat».
See tähendab, et igas kuus peaks kulutama umbes 490 miljonit krooni. Eelmisel aastal maksti uue perioodi eurorahasid igas kuus välja keskmiselt 53 miljonit krooni, kuid selle aasta märtsis lähenes rahakulutamine 400 miljonini kuus. Uue perioodi eurorahade väljamaksete poolest on Eesti ülejäänud liikmesriikidega võrreldes hetkel esimese kuue seas.
Euroopa Komisjon muretseb, et kui Eestile mõeldud euroraha hulk suureneb, siis inimeste hulk, kes eurorahasid rakendavad väheneb iga kärpega.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuleb vaadata, kus kohast alates hakkab kannatama administratiivne suutlikkus, sest osal Eesti struktuurifondide rakendajatest täna suutlikkust juba napib.