/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/03/13/1635982t1h220a.jpg)
Leedu iseseisvuse taastamise järel riigist lahkunud ja muu riigi kodakondsuse omandanud inimesed ei saa praeguse seadusandluse kohaselt Leedu kodanikeks jääda, teatas konstitutsioonikohus eile.
Leedu ei luba topeltkodakondsust pärast 1990. aastat riigist lahkunutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhiseadust muutmata ei saa need isikud Leedu kodanikeks jääda,» teatas kohus.
Leedu seimi inimõiguskomisjoni esimees Arminas Lydeka tegi mullu septembris ettepaneku lubada topeltkodakondsus, kui emigreerunud isik või üks tema vanematest või vanavanematest olid enne 1940. aasta 15. juunit Leedu kodanikud.
Praegu lubab kodakondsusseadus omada Leedu kodakondsust teise riigi kodakondsuse saamisel vaid juhul, kui inimene on lahkunud Leedust enne iseseisvuse taastamist 1990. aastal ning mõnel muul erandjuhtumil. Lydeka pakkus topeltkodakondsuse laiema seadustamise välja Ülemaailmse Leedu kogukonna soovil.
Vastavad seadusemuudatused esitati seimi kantseleisse augustikuus.
Leedu konstitutsioonikohus selgitas 2006. aasta sügisel, et kehtiva põhiseaduse kohaselt peavad topeltkodakondsuse juhtumid olema harvaks erandiks, ning kuulutas topeltkodakondsuse omandamise võimalusi laiendava eelnõu põhiseadusega vastuolus olevaks.
President Dalia Grybauskaitė nõuniku Indre Pukasanyte sõnul tähendab kohtu otsus, et Leedu noorema põlvkonna emigrantidel on võimalus topeltkodakondsust omada üksnes juhul, kui rahvas referendumil vastavasisulise põhiseadusemuudatuse heaks kiidab.
«Põhiseaduse paragrahvi 12, mis puudutab kodakondsusega seonduvat, saab muuta üksnes rahvahääletusel,» lausus Pukasanyte kolmapäeval pärast kohtu otsust.
Konstitutsioonikohtu eesistuja Kestutis Urbaitis ütles, et Leedu võib naturalisatsiooni kõrval välja töötada teisi kodakondsuse omandamise kriteeriume. Naturalisatsiooni korras on võimalik kodakondsust hankida isikutel, kes on Leedus elanud viimased 10 aastat, läbinud leedu keele eksami ning täitnud teisi kriteeriume.
«Erijuhtudel kodakondsuse andmine on kõrvalekalle naturalisatsioonist, seadusandjate pädevuses on eriteenete eest kodakondsuse andmisele kriteeriumid kehtestada või sellest keelduda,» lisas Urbaitis.
Ülemaailme leedulaste kogukond (LWC) on seisukohal, et topeltkodakondsuse lubamine tuleks otsustada referendumil.
Kogukonna hinnangul tuleb selleks kõigepealt leevendada põhiseaduse muutmisele seatud nõudeid, ütles LWC esindaja Vida Bandis BNS-ile. Tema sõnul jätkab LWC topeltkodakondsuse seadustamise taotlemist ning võtab nüüd kasutusele senisest erineva lähenemise.
«Kui põhiseaduse muutmine on ainus tee, siis me seda ka proovime. Kodakondsuse säilitamine ja topeltkodakondsuse omamine on meie jaoks äärmiselt tähtsad. Selle saavutamiseks tuleb muuta referendumiseadust,» lisas ta.
Praeguse kodakondsusseaduse kohaselt on topeltkodakondsus lubatud neile, kes lahkusid Leedust enne 1990. aasta 11. märtsi ehk iseseisvuse taastamist ning neile, kes omandasid topeltkodakondsuse sünniga või abielludes. Topeltkodakondsusega inimestel on 18. aasta vanuseks saades kolm aastat aega otsustada, kummast kodakondsusest ta loobuda kavatseb.