Uut paavsti süüdistati koostöös Argentina sõjaväelise huntaga

Franciscus (keskel). Foto: SCANPIX

Eile valis Vatikani kardinalide konklaav uueks paavstiks Argentina kardinali Jorge Mario Bergoglio, kelle minevikust on teada fakt, et ta tegi koostööd Argentina sõjaväelise huntaga.

Praegune paavst Franciscus I oli oma riigi sõjaväelise diktatuuri ajal jesuiitide juht ning teda süüdistati hiljem ühe perekonna hävitamisele kaasa aitamises, edastab Reuters.

De la Cuadra perekond pöördus abisaamiseks Roomas jesuiitide juhi poole, kes omakorda palus neid aidata Bergogliol.

Bergoglio saatis ühe oma alluvatest selle perekonna probleemi lahendama. Mitu kuud hiljem tuli saadik tagasi, kaasas kiri, et selle perekonna liige, viiendat kuud rase naine vangistati. Ta sünnitas vanglas lapse, kes anti võimu juures olnud perekonnale adopteerimiseks. Naisele teatati, et adopteerimine on lõplik. See juhtum leidis aset 1977. aastal.

Bergoglio kinnitas 2010. aastal sellest juhtumist hoolimata, et ta ei teadnud varastatud lastest midagi enne kui Argentinas sõjaväeline riigikord kokku varises.

Franciscus I karjääri paavstina võivad varjutada süüdistused, et ta tegi koostööd sõjalise hunta ja selle juhi Jorge Videlaga.

Paljud argentiinlased on seni nördinud, et katoliku kirik ei astunud avalikult verise diktatuuri vastu. Selle diktatuuri ajal aastatel 1976 – 1983 rööviti ja taepti umbes 30 000 vasakpoolseks tembeldatud argentiinlast.

2012. aastal palusid Argentiina piiskopid eesotsas peapiiskopi Jorge Mario Bergoglioga andeks, et kirik sõjalise diktatuuri ajal argentiinlasi paremini ei kaitsnud. Kirik süüdistas samas probleemide tekkimises nii sõjalist huntat kui ka opositsiooni.

Kriitikute sõnul vabandasid kirikuisad liiga hilja, sest inimelusid see tagasi ei too. Nende arvates hoolis Bergoglio rohkem katoliku kiriku hea maine kaitsmisest kui inimõigustest.

Sõjalise hunta perioodil tegutses Bergoglio Argentina jesuiitide juhina. Päevavalgele on kerkinud ka küsimus, kas tema oli seotud kahe jesuiidist munga röövimise ja piinamisega.

1976. aastal vangistas sõjaline hunta mungad Orlando Yorio ja Francisco Jalicsi, kes käisid slummides vaeseid aitamas.

Argentina uuriv ajakirjanik Horacio Verbitsky avaldas oma 2005. aasta raamatus «El Silencio», et Bergoglio andis need mehed hunta kätte pärast seda, kuna need keeldusid loobumast vaeste aitamisest.

Ajakirjanik intervjueeris raamatu tarbeks Yoriot, kelle sõnul Bergoglio sõna otseses mõttes andis tema ja ta kolleegi sõjaväelastele piinata.

Mõlemad mungad olid vangistuses viis kuud. Jalics ei ole pärast seda temaga juhtunut kommenteerinud ning kolis hiljem ühte Saksamaa kloostrisse.

Bergoglio tegutsemist sõjalise hunta päevil on kritiseerinud ka Buenos Airese ülikooli sotsiaalteaduste endine dekaan Fortunato Mallimacci.

«Aeg mõistab ta üle kohut. Ta oli diktatuuri ajal heades suhetes armeega ning oli kodanikele abikäe ulatamise vastu,» sõnas Mallimacci.

Bergogliol teravnesid hunta valitsusajal suhted mitme, poliitiliselt liberaalsete vaadetega juhtiva jesuiidiga.

Bergoglio toetajate sõnul ei ole tõendusmaterjali, et ta diktatuuri esindajate käepikendus oli ja nendega koostööd tegi.

Bergoglio 2010. aastal avaldatud elulooraamatus on lugu sellest, kuidas ta tegi kõik, et Yorio ja Jalics vanglast vabastataks. Samuti olevat ta kirikule kuuluvates majades peitnud diktatuuri eest varju otsinuid.

Bergoglio on kaks korda keeldunud kohtus seoses hunta tegevuse uurimisega tunnistusi andmast. 2010. aastal ta lõpuks nõustus ja siis pidas inimõiguste advokaat Myriam Bergman ta tunnistust keerutamiseks.

Bergmani sõnul näitasid Bergoglio ütlused, et katoliku kirik oli teadlik Argentinas aset leidnud piinamistest ja mõrvadest, kuid siiski toetas sõjalist huntat.